Uusvasakpoolsus ja uusparempoolsus on mõlemad 20. sajandil tegutsema hakanud liikumised. Uusvasakpoolsus tekkis varem, kuid nende väljaastumised kukkusid läbi, mis tõttu nende filosoofia pidi vaibuma. Uusparempoolsed kasutasid võimalust ning tulid välja enda uuenduslike ideedega. Uusvasakpoolsed on need, kes on kasvanud väljaspool marksistlikku traditsioone ning on ilma marksistliku minevikuta, kuid siiski on enese jaoks avastanud Karl Marxi. Uusvasakpoolseid nimetatakse ka uusmarksistideks. Tähtsaimaks neid võiks pidada Frankfurdi koolkonda, mis koosnes enne II Maailmasõda ühinenud Frankfurdi õpetlastest. Selle koolkonna rajajaks peetakse Max Horkheimerit. Tuntuimad õpetalsed on ka Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Herbert Marcuse oli teadusidee vastu, tema arvates on teadus vaid üks inimkonna funktsioone. Tema ja ka teised uusvasakpoolsed usuvad, et teadus on alati kas konservatiivne või siis kritiseeriv, kuid mitte neutraalne.
Kultuuri tõusu eeldus on loominguline jõud. Ta on kriitiline tehnika arengu suhtes, inimene käib alla. Kultuuri alus on jumalik plaan. Ajalugu sõltub loomingulise vähemuse vabadest otsustest, ta rõhutab isiksuse rolli ajaloos. On takistatud (kastisüsteem jne) ning kasvavad (vaimne loomingulisus) kultuurid. Käib alla kui vähemus kaotab loovuse aga mitte võimu. 17. Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsed H. Marcuse. Ta alusideoloogia on uusmarksism. Uusmarksistideks nimetatakse tavaliselt neid, kes ilma marksistliku minevikuta ja väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi. Kõige suuremat tähelepanu väärib siin nn. FRANKFURDI KOOLKOND. Marcuse leiab, et kapitalism on ummikus, eesotsas USAga. Kapitalism tahab end väga säilitada ja tulemus on vabaduse maha surumine, sõjaohukasv jne. Kõrgkihil on selles oma osa. Rõhumine on kõikehaarav ja toimub massimeedia kaudu. Heaolutunne hävitab revolutsiooni juba eos
aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli, Marxi, Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Liikmed olid Max Horkheimer, Theodor W. Adorno, Herbert Marcuse, Friedrich Pollock, Erich Fromm, Otto Kirchheimer, Leo Löwenthal, Franz Neumann. Inimesi, kes ilma marsksistliku minevikuta ning väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi, nimetatakse uusvasakpoolseteks ehk uusmarksistideks. Koolkondadest peab kindlasti nimetama nn Frankfurdi koolkonda grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn "Sotsiaalsete uuringute Instituudi". Käsitlesid kultuuri oma loomult poliitilisena (poliitilise võitluse areenina). Kultuur sisaldas endas nii domineerimise viisi kui ka vastupanu domineerivale jõule. Taheti luua kultuuri jaoks oma kriitilist teooriat, mille kaudu maailma muuta. Vastanduti teooriale, mis soovis võimusuhteid tasakaalus hoida
järgnevate looduskatastroofide eest kaitsta. Lahenduseni jõudnud, pole me aga endiselt täielikult rahul ning hakkame kahtlema, kas see lahendus on ikka toimiv. Seega on see protsess tsükliline: me leiame pidevalt uusi probleeme, mida lahendada, millega kohanduda. Kuigi looduse valitsuses oleme Dewey hinnangul teinud suuri edusamme, oleme eetika kohapealt üsna alguses. Et eetika saaks areneda, tuleb vabaneda absoluutsetest normidest ja usust ideaalsesse maailma. Uusmarksistideks nimetatakse neid, kes on väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes enda jaoks Marxi avastanud. Marcuse hinnangul seisneb kapitalismi jõud 'süsteemis', mille parim näide on USA. See süsteem tahab end iga hinna eest säilitada ja tulemuseks on inimese vabaduse mahasurumine, sõjaohu kasv, toorainete raikskamine. See totaalselt rõhuv süsteem on allutanud inimteadvuse ning seda ei tajutagi. Rõhuvusele aitab eelkõige kaasa massmeedia. Inimene on ainult rattake suures süsteemi
-) Ta leidis, et kultuuri lagunemine ei ole loodusele omane, vaid on tingitud rahvuse jumalikustamisest, rahvusriigi ülistamisest, tehnitsismist ja militarismist. -) Ta leidis, et tuumarelvade loomisega on "surmavalla väravad" avatud ja neid võib sulgeda üksnes loova vähemuse poolt rajatud maailmariik, kus toimub religioosne uuenemine. Herbert Marcuse * Herbert Marcuse (1898-1980) -) Uusmarksistideks nimetatakse tavaliselt neid, kes ilma marksistliku minevikuta ja väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi. *) Kõige suuremat tähelepanu väärib siin nn. FRANKFURDI KOOLKOND. *) See on grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn. "Sotsiaalsete uuringute Instituudi" (Institut für Sozialforschund) nime all. Natsionaalsotsialism lõi nad üsna pea laiali. Enamus neis saabub Ameerika
annaabi.ee 
