9. Isikud. Kuidas on nad seotud 1939 1944. a. sündmustega? Johannes Vares Johannes Lauristin Johan Laidoner 2 Jüri Uluots Konstantin Päts Otto Tief Johan Pitka Andrei Zdanov 10. Daatumid. Mis toimus nendel kuupäevadel? 23. august 1939 17. juuni 1940 14. juuni 1941 28. september 1939 18. september 1944 21. juuni 1940 11. Mõisted: repressioon natsionaliseerimine ultimaatum uusmaasaaja 8. Eesti laskurkorpus 3
3. 1970. aastal muudatuste tõttu muutus hariduse omandamine: (seleta valed) a) Kõrge õppemaks – VALE – õppemaks kaotati 1956 b) Paljusid aineid õpetati vene keeles – VALE – üldharidus koolides said muulased õppida vene keelse õppega, aga ei olnud kohustulik c) Keskkooli õpilastele hakati maksma stipendiumi – VALE – keskkoolis ei maksta stipi. 4. a) dissident – teisitimõtleja b) küüditamine – inimeste sunniviisline ümberasustamine c) uusmaasaaja – riik andis kelletki ära võetud maa talle d) kulak – rahvavaenlane 5. EK(b)P Pleemum toimus 21.-26. märts 1950. Omavahel rivaalitsesid põrandaalused kommunistid ja Eesti korpuses võidelnud mehed (kellel oli omavahelgi probleeme) ning venemaa-eestlased ja venelased. Esimesi süüdistati ''kodanlike natsionalistide'' aitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirnjanike jm. soosimises.
Otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee. 8. MÕISTED : · Sundindustraliseerimine põlevkivitööstus, masina- ja metallitööstus, rasketööstus, kergetööstus, ehitustegevus majanduslikult tulu toovad. · Sundkollektiviseerimine kolhooside ja sovhooside loomine- kõik peavad riigi heaks töötama, nende vara on riigi vara. · Uusmaasaaja- maa võõrandati isikutele, oma majanduslik sissetulek osa riigile. · Kolhooside loomine suurtalupoegadele pandi peale maksud. Taheti,et talupojad ühendaksid enda talud kolhoosidega.
võidelda, kollaborandid. võimalused võidelda, kollaborandid. Andrei Zdaniv- Leningradi Partei juht, Eestis võim tema kätte J. V. Barbarus- uue valitsuse juht ( nõukogude nõudel moodustatud) Johannes Lauristin- Rahvakomissaride esimees 1940-41. Kommunist Karl Säre Eesti kommunistliku liikumise tegelane Kolhoos - põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Sovhoos - Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte Uusmaasaaja NSVLi tulekuga osa maad natsionaliseeriti ( kui see oli eraomandis üle 30 ha) ja see jaotati saajate vahel ära Baaside leping- NSVLi ja Eesti vastastikuse abistamise lepe, millega sai NSVL õiguse paigutada 25 000 väeüksust. Umsiedlung Hitleri kutsel lahkuvad sakslased Eestist/ Baltimaadest, sakslaste lahkumine ,,Juunipööre" - oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu abil Eesti kommunistide
Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" Sügis. Minategelane ja ema läksid pihlakamarju korjama. Mt. leidis kuuse alt metsavendade keedupoti, ema jättis selle sinnapaika, sest oli uusmaasaaja tütar. Mt. vihastas ja karjus: "Nunnad ja mungad, vaarao!". Ema püüdis teda keelata, aga see ei mõjunud, sest mt. teadis, et ema sõltus tema vanaemast ja onust, ta oli temas 17 aastat vanem ning raha oli tal ainult 25 rubla, mille ema oli saanud mt. isa käest. Mt pidas end talle sülle langenud õnneks ning võis röökida kui tahtis. Oma armastust välendas ta metsiku trampimise, raske ja tüütu kaelasrippumise ning juustest sikutamisega
Ta oli esimesi eesti prosiaste, kes asus sõjajärgseil aastail romaanizanri viljelema. Romaani ,,Kaks perekonda" (1947) tegevustik hõlmab ajavahemikku 1940. a. Revolutsiooni algusest kuni Nõukogude Eesti vabastamiseni 1944 a. Sügisel, nii siis keerukate ajaloolis- ühiskondlike sündmuste perioodi. Teoses kasutab kirjanik oma tragitsioonilist kompositsioonivõtet vastandamist. Ühel pool on Juusa suurtalu omanik Jaan Juurup ja tema kodakondlased, teisel pool on popsi ning uusmaasaaja Kaarel Kalmuse perekond. Peatähelepanu on pühendatud suurtalu elu kujutamisele, kus kirjanik kasutab juba varasemast tuttavat värvide jagamist: peremees on isemeelne, lapsed talu laostavad kergatsid, välja arvatud üks poeg, kes on eeskujulik töömees. Isekusele, põikpäisusele ja võimuahnusele lisanduvad romaani keskse kuju Jaan Juurupi klassipärased iseloomujooned: ta on jõhker ja kaval ekspluataator, kes hindab tööinimesei vaid isikliku kasu seisukohalt. Ka Kaarel
Eesti edasisele arengule. 4) Mõisted: Anschluss, lepituspoliitika, Poola koridor, MRP, Teraspakt, Kolmikpakt, Talvesõda, Jätkusõda, Kummaline sõda (Sitzkrieg), lend- lease, Atlandi harta, välksõda (Blitzkrieg), Vichy Prantsusmaa, annekteerimine (inkorporeerimine), strateegiline pommitamine, kolloboratsionism, holocaust, teine rinne, ÜRO, baasideajastu, Umsiedlung, Juunipööre, uusmaasaaja, hävituspataljon, metsavend, Erna salk. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
annaabi.ee 
