Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Lisaks juhatas mitmeid koore 1937. kutsuti õppejõuks konservatooriumisse 2. maailmasõja aegu mobiliseeriti nõukogude võimude poolt. Temast saab Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti RAM-1944. Asutas Eesti kutselise meeskoori Oli kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni Ram oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel konsertkoor sõjajärgses Nõukogude liidus. Koor oli uusloomingu tellijaks ja ettekamdjaks. Esimene kollektiiv, kes sai 1958. Aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude liidu Naiskoorilaulud:Käsitles naiste töid ja tegemisi, loodust,kodu Segakoorilaulud: Temaatika pn avar- kodumaa, armastus ja loodus. ,,Tartu valgel ööl" Koorilaulud on loodud lahvaluulele, eesti klassikale, ning üle poolte on loodud tema kaasaegsete eesti poeetide luule Looming:Heliloojana oli väga produktiivne. Tema loomingusiil lähtub rahvuslikust helikeelest
koos sellega vähenes huvi uute selleteemaliste näitemängude vastu. See ei tähendanud kreeklaste teatriarmastuselõppu. Igas suuremas kreeka linnas, olgu Kreekas või idamaadel, oli endiselt teater ja jätkus ka näidendite kirjutamine ning ettekandmine. Kuid varasematega võrreldavaid tragöödiakirjanikke enam esile ei kerkinud. Selle asemel lavastati sageli vanade klassikute teoseid. Komöödiate puhul oli uusloomingu polulaarsus suurem. Hellenistlikud komöödiad polnud aga enam poliitilised, nagu klassikalisel perioodil, vaid puudutasid nüüd armastust, perekonnaelu ja olustikulisi teemasid. Hellenistliku luule tähtsaim keskus oli Aleksandria. Seetõttu tuntakse hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Toonased poeedid olid olid enamasti väga erudeeritud, tundsid detailideni kogu varasemat kreeka kirjandust ja mütoloogiat, sealhulgas ka kõige vähemtuntud müüte
koos sellega vähenes huvi uute selleteemaliste näitemängude vastu. See ei tähendanud kreeklaste teatriarmastuselõppu. Igas suuremas kreeka linnas, olgu Kreekas või idamaadel, oli endiselt teater ja jätkus ka näidendite kirjutamine ning ettekandmine. Kuid varasematega võrreldavaid tragöödiakirjanikke enam esile ei kerkinud. Selle asemel lavastati sageli vanade klassikute teoseid. Komöödiate puhul oli uusloomingu polulaarsus suurem. Hellenistlikud komöödiad polnud aga enam poliitilised, nagu klassikalisel perioodil, vaid puudutasid nüüd armastust, perekonnaelu ja olustikulisi teemasid. Hellenistliku luule tähtsaim keskus oli Aleksandria. Seetõttu tuntakse hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Toonased poeedid olid olid enamasti väga erudeeritud, tundsid detailideni kogu varasemat kreeka kirjandust ja mütoloogiat, sealhulgas ka kõige vähemtuntud müüte