1947 asutas parempoolse Prantsuse Rahva Ühenduse partei 1958. aastal kutsuti ta peaministriks saavutas uue põhiseaduse kehtestamise tagas tugeva presidendi võimu Prantsusmaa president 19591969 Alustas tuumarelva loomist Nicolas Sarkozy Sündis 28.01.1955 Prantsusmaa parempoolne poliitik 20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal presidendi valimised Mitterrand'i sisepoliitika Välispoliitika 1949 NATO 1966. aastal lahkus NATO'st, tagasi 1996
Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele.Euroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk uusliberalismi, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks Saksamaa on vasakerakondadest jällegi nihkunud paremale ja võtnud liberaalide positsioonid tsentris. Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik
6. mail toimunud teise vooru, kus Sarkozy kogus 53,06% häältest. Presidendina oli tema üks esimesi otsuseid iseenese palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole. 2012. presidendivalimistel pääses Sarkozy teise vooru, kus ta vastaskandidaadiks oli François Hollande. Hollande kogus 52% häältest ja Sarkozy 48%.[2] Ta on kogunud populaarsust tänu tugevale karismale ja kõva käe poliitikale võitluses kuritegevusega. Majanduses on ta uusliberalismi toetaja. Nicolas Sarkozy on hariduselt jurist. Ta oli Neuilly-sur-Seine'i linnapea 1983. aastast. 1988 valiti ta Rahvuskogusse. 19931995 oli ta minister Édouard Balladuri valitsuses. 20022004 oli ta siseminister Jean-Pierre Raffarini valitsuses. Francois Hollande Ta on Sotsialistliku Partei liige. Hollande oli 19972008 Prantsuse Sotsialistliku Partei esimene sekretär. 2008 teatas Hollande, et ei kandideeri enam Sotsialistliku Partei esimeseks sekretäriks tagasi. Ta on olnud
Klassikalise PÖ ja marginalismi sünteesija. "Marshalli käärid". J.Clark Kahaneva piirtootlikkuse seadus. 7.1.) Monetarism Teosed:»Kapitalism ja vabadus», «Valikuvabadus», monetarismi rajaja, A.Smithi M.FRIEDMAN (1912-) ideede jätkaja. Majandust tuleb reguleerida rahaga monetaarpoliitika. Uusliberalismi ühe suuna sünnitaja. 7.2) Pakkumispoolne ökonoomika Reiganoomika majanduse elavdamiseks maksude alandamine ja ettevõtluse toetamine 8) Keinsism (neokeinsism, 1936. a. põhjapanev « Hõive, protsendi ja raha üldteooria» . Makroökonoomika postkeinsism) rajaja. Põhjendas majanduse tasakaalu saavutamise võimalust mittetäishõive J.M
turunduskulud kui ka konfliktide lahendamisega seotud kohtukulud. Plaanimajanduse saarekesed (ettevõtted) eksisteerivad seal ja sedavõrd, kus ja kuivõrd nad suudavad inimeste tööjaotust ja koostööd korraldada odavamalt kui turg. Ettevõtete sees toimib hoopis teistmoodi regulatsioon kui turul. Seal ei ole tegemist „turu nähtamatu käega“, vaid hoopis peremehe küllaltki nähtava ja vahel ka väga karmi käega. Mitmed majandusteadlased on avaldanud arvamust, et uusliberalismi võidukäigu oluline põhjus on kaasaegse ühiskonna killustumine moodsa tehnoloogia mõjul. Samuti asjaolu, et tootmistegevuse postindustriaalne hajumine nõrgestab ametiühinguid. Ajad, mil tuhanded tööstustöölised töötasid õlg õla kõrval tsehhides, jagades kollektiivset vastutust oma töö eest, on tehnoloogiliselt arenenud maades tänaseks möödas. Traditsioonilist sotsiaaldemokraatiat
annaabi.ee 
