riigitulemeid (state effects). Contingency Pluralism: riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism: riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism: ühiskonna loob leping. Uusliberalism: liigne riigihool toodab stagneeruva ülalpeetavate ühiskonna Elitism: eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Korporatism: üldine struktureeritud huviesindus Uusinstitutsionalism: rühmade ja institutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis. Võimukandjad kapitaliseerivad oma seisundit, kui saab Foucault: valitsemine kui tõhus ja tootlik elanikkonna haldamine riigi tugevdamiseks. Feminism: meeste riik Kodanikeühiskond ja riik Kodanikeühiskond on summa institutsioone, mille liikmed tegelevad esijoones mitteriiklike tegevuste kogumiga majandusliku ja kultuurilise tootmise,
loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati inimeste poliitilist käitumist, lähtudes põhiseadusest ja õiguskorrast Uusinstitutsionalism - rajaneb eeldusel, et inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuurid pole pelgalt passiivsed piirajad või regulaatorid, vaid neil on terve hulk kasulikke funktsioone Võim - mehhanism, mille abil suudetakse saavutada püstitatud eesmärke ning tagada sotsiaalne integratsioon ühiskonnas; annab inimtegevusele sihipärase ja struktureeritud iseloomu Distributiivne - "võim kellegi üle" - power over Struktuurne - "võimuks millekski" - power to
Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitrik, konföderatsioon e riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Jessop: Pluralism riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism ühiskonna toob leping Elitism eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Uusinstitutsionalism rühmade ja instutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis Modernse riigi tunnused: Kontroll sunnivahendite üle - Territoriaalsus Suveräänsus - Põhiseaduslikkus riigis selge arusaam, kuidas peaks valitsema Umbisikuline võim Avalik bürokraatia Legitiimne võim Kodakondsus Maksustamine Weberi bürokraatiamudel: Kindlate reeglite alusel püsiv töö
asju. Institutsiooniteooria: Inimtegevuse tulemusena kujunenud struktuuridel institutsioonidel, suur roll käitumise kujundamisel Institutsioonidel (reeglid, normid) nii piiravad kui ka soodustavad funktsioonid Reeglid ei ole neutraalsed struktuurid, vaid mõjutavad nende raames tehtavaid otsuseid Soodustavad sünergia loomine, lihtsustavad, kujundavad väärtushinnanguid, mistõttu hõlbustab kommunikatsiooni Uusinstitutsionalism määratleb institutsioone laialt Tänase riigiteaduse peavool On väga palju erinevaid institutsionalisme - ratsionaalse valiku institutsionalism, sotsioloogiline -, ajalooline -, konstruktivistlik institutsionalism (loetelu pole lõplik) Teaduslik lähenemine valitsemisele, mis tugineb eeldusele, et inimeste huvid ja käitumine on mõjutatud institutsioonidest. Väidab, et muutused institutsionaalses disainis toovad kaasa muutusi ka ühiskonnakorralduses
n Lisaks õigus, majandus, ajalugu, geograafia Koolkondade lühitutvustus n Kontseptuaalne realism: riikide omahuvid, sõjaoht, võimalik eesmärk jõutasakaal n Idealism: riikide võime koostööks, riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks n Uusrealism: riikide omahuvid, eesmärk jõutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised koostöö- ja normimehhanismid n Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised reziimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koostöö edendab maailmarahu n Konstruktsionism: rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine n Postmodernism: võimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena n Kriitiline teooria: moonutusi tootvad süvastruktuurid, nt
Contingency n Pluralism: riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine n Marksism: riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks n Liberalism: ühiskonna loob leping. Uusliberalism: liigne riigihool toodab stagneeruva ülalpeetavate ühiskonna n Elitism: eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm n Korporatism: üldine struktureeritud huviesindus n Uusinstitutsionalism: rühmade ja institutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis. Võimukandjad kapitaliseerivad oma seisundit, kui saab n Foucault: valitsemine kui tõhus ja tootlik elanikkonna haldamine riigi tugevdamiseks. Feminism: meeste riik Kodanikeühiskond ja riik n Kodanikeühiskond on summa institutsioone, mille liikmed tegelevad esijoones mitteriiklike tegevuste kogumiga
annaabi.ee 
