Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
,,väikesest peost", mida peeti temanimelises instituudis Zürichis, kui keegi helde annetaja
kinkis neile Nag-Hammadi gnostilise koodeksi. Tegemist on gnostilise papüürusega kopti
keeles, mis leiti 1945. aastal Nag-Hammadi küla lähistelt Ülem-Egiptusest. Kokku avastati 52
traktaati ning 12 raamatut, millest enamik esindavad gnostilisi mõttevoole. Viieosaline Codex I
on praegu tuntud Jungi koodeksina. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:223)
Vaatlemaks seda, kas on alust Jungi liigitamisel uusgnostitsistide hulka, tuleb kõigepealt
iseloomustada mõningaid gnostilise maailmavaate põhijooni.
Gnoosis tähendab kreeka keeles ,,tunnetust" ja ,,teadmist". Kui klassikalises kreeka filosoofias
tähendab gnoosis üldiselt ratsionaalset tunnetust maailma ja iseenese kohta, siis gnostitsistide
enda keelekasutuses peetakse selle all silmas eelkõige ülemeelelist jumalakaemust.
,,Gnoosis on seega lunastav teadmine, mis avab inimesele tema päritolu ja olemuse, näitab talle
annaabi.ee 
