Carteri vahendusel sõlmiti Camp Davidis USA-s Egiptuse president A.Sadat ja Iisraeli peaminister M.Begin vahel rahuleping, mille alusel Iisrael tagastas Siinai poolsaare ning vastutasuks Egiptus tunnustas Iisraeli riiki. Uus läbimurre saabus 1990-ndatel, kui Iisrael alustas PVO-ga läbirääkimisi ning lõpptulemusena saavutasid palestiinlased piiratud autonoomia, kuid mõlema poole järeleandmatuse tõttu (juudid keelduvad lahkumast osadelt okupeeritud aladelt ning loovutamast oma uusasundusi; palestiinlased korraldavad jätkuvalt terroriaktsioone) pole lõplikku rahu siiani saavutatud.
Saddat) ja Iisraeli (peaminister M.Begin) vahel rahuleping, mille alusel Iisrael tagastas Siinai poolsaare ning vastutasuks Egiptus tunnustas Iisraeli riiki. · Uus läbimurre saabus 1990-ndatel, kui Iisrael alustas PVO-ga läbirääkimisi ning lõpptulemusena saavutasid palestiinlased piiratud autonoomia, kuid mõlema poole järeleandmatuse tõttu (juudid keelduvad lahkumast osadelt okupeeritud aladelt ning loovutamast oma uusasundusi; palestiinlased korraldavad jätkuvalt terroriaktsioone) pole lõplikku rahu siiani saavutatud. · NB! Vt. ka õpik lk.166-167 Araabia- Iisreli konflikti kronoloogia. Peep Reimer
rändlinde, kellest mõned talvituvad koguni Lõuna-Aafrikas. 4. Ajalooline kujunemine Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Norra aladele 11 000 12 000 aastat tagasi. Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Maa maksustamise tõttu lahkusid feodaaliisandad maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne- Prantsusmaa ja Vahemereni. Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas
residentsi Avaldsnesi kuningatalu. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli alanud. Harald Kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvõimude vastu, sundis neid oma ülemvõimu tunnistama ning laskis maa maksustada. Feodaalisandad seisid sellele survele vastu. Nad lahkusid maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne-Prantsusmaa ja Vahemereni. Østlandet läks kuningavõimu kontrolli alla 11. sajandi keskpaigas. Samal ajal suri välja Norra põhjaosa valitsenud Lade jarlide suguvõsa. Pärast Harald Kaunisjuukse surma lagunes Norra väikekuningriikideks, mille kuningas Olav Tryggvason taasühendas