Kas linnaõhk tegi vabaks ? Kui talupoja elatavas linna linnaõigustes oli sätestatud, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks, siis võib öelda et jah linnaõhk tegi vabaks. Muidugi selline asi polnud igas linnaõiguses sätestatud. Nendes linnades, kus see oli võimalik, sai talupoeg tõesti vabaks. Kuid linnas elades pidi ta ikkagi edasi töötama, sest maaisandale oli vaja makse maksta. See sätestus linnaõiguses oligi tõenäoliselt selle tagamõttega tehtud, et linna koliks rohkem talupoegi, kes loodavad vabaks saada. Pakkumine oli ahvatlev, seega kolis linna neid palju. Mida rohkem neid tuli seda rohkem said maaisandad maksudest raha. Osa linna tulevatest uusasukatest said tööd nt. õpipoisina.
Cambridge'i, koos kirjadega ta perekonnale, mis sisaldasid koopiaid ta päevikust selgituseks, mida ta oli leidnud. Tema kuulsus loodusteadlasena algaski tänu reisi ajal kogutud näidistele. (Charles...) Reisi jooksul jõudis Darwin kirjutada reisipäeviku "The Voyage of the Beagle". Selles ta summeeris kokku nii näidised, mis ta oli leidnud, kui sotsiaalsed, poliitilised ja antropoloogilised visioonid retkel kohatud inimestest, nii alg- kui ka Lääne uusasukatest. (Charles...) Darwin tegi retkel palju muidki avastusi, millest osa peeti eriti tähtsateks. Nii märkas ta näiteks Patagoonia tasandikel maapinna kerkimise tulemusena siirdunud väikseid kive ja merekarpe ning Tšiilis avastas austrite kodasid loodetest kõrgemal, mida ei osatud selgitada muul viisil kui maapinna kerkimisega. Andidel avastas ta mõningaid puude kivistisi, mis olid varem kasvanud ranniku läheduses. Seda tõestasid fossiilide lähedal leitud teokarbid. Darwin
sajandi lõpul ja osalt ka 20. sajandi alguses. 59 Komide ja neenetsite ümberasumine Koola poolsaarele Koola saamide olukorda halvendas 1886.-1887. aasta talvel alanud põdrakatku eest põgenevate komide ja nende neenetsitest põdrakarjuste sisseränd Petsora aladelt. Erinevalt varasematest, põlluharimise ja karjakasvatusega tegelevatest uusasukatest olid komid ja neenetsid põhjapõdrakasvatajad nagu saamidki, muutudes saamide peamisteks konkurentideks. Põhjapõdrakasvatusest saigi peamine vastuolude allikas. Kui saamide põhjapõdrakarjades oli olnud keskmiselt 100-500 ning kõige rohkem kuni 2500 põhjapõtra, siis komide suure, kokku kuni 9000-pealise põdrakarja tulek muutis senist olukorda drastiliselt, muutudes ohuks eriti idapoolsetele karjamaadele. Komid muutusid Koola poolsaare mittevenelaste seas domineerivaks rahvusrühmaks
annaabi.ee 
