põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades. Leidub ka jaapani, araabia ja muu päritoluga brasiillasi. Portugali keel on küll riigikeel, kuid leidub veel enam-vähem koospüsivaid sisserändajate ning nende järglaste rühmi, kes kasutavad saksa, itaalia, hispaania või jaapani keelt Indiaanlastest põlisrahvas kannatab Brasiilia enamiku teiste rahvaste eelarvamuste tõttu. 1900. a-st alates on 87 indiaanihõimu haiguste, nälja ning nende maa vägivaldse kaevuritele, uusasukatele ja metsatöölistele võõrandamise tagajärjel välja surnud. Indiaanlasi arvatakse praegu olevat 220000. Vaesest kirdeosast sisserännanud kannatavad riigi suuremates linnades märgatava diskrimineerimise all. 7 Brasiilia on tavapäraselt perekeskne sügavalt katoliiklik riik. Brasiiliat loetakse maailma suurimaks katoliiklikuks riigiks. Enamik brasiillasi on ustav Rooma kirikule, kuid ühendab katoliku usu Aafrika usundite tavadega
58 edasiliikumiseks. Rootsis üritas riik probleemi lahendada ristiusustamisega. Venemaal piirdus keskvõim lisaks ristiusustamisele karistamatute pisiülemuste manitsemisega, et nad saame ülearu ei hirmutaks, sest muidu nad põgenevad ega ole enam kättesaadavad. Uusasustuse levikut põhja poole toetati riiklikult kõigi Skandinaavia riikide saami aladel. Uusasukatele anti mitmeid eelisõigusi maade ja vete kasutamisel ning neid võidi pikaajaliselt vabastada maksudest ning väeteenistusest. Riigivõimu seisukohalt käsitleti saami kogukondade maid tühjade ja kasutamata seisvate aladena. Kui 17. sajandi lõpuni tunnustas Rootsi kuningavõim saamide õigust maale ja vetele ,,vana ja mäletamata aegadest" kehtiva õigusena, siis edasine areng viis saamide õiguste tühistamiseni. Assimilatsioonipoliitika rakendamine 19
annaabi.ee 
