vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku. Sõja lõpufaasis evakueeriti suur osa isureid koos ingerisioomlastega Soome ja anti 1945. aastal NSV Liidule tagasi, misjärel nad pillutati Sise-Venemaa oblastitesse ning Ingerimaa asustati vene uusasukatega. 1959. aasta rahvaloendusel registreeriti veel 1062 isurit, neist emakeelseid 34,7%. Niisiis vähenes isurite arv 30 aastaga ligi 97%. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks - soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Esimest kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel, teist Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga alamjooksul ja Kurgola poolsaarel. Neljandat räägiti Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa). Tänaseks on see hääbunud.
Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühjast talust(viljakamaid maid), soomlaste, lätlaste sisseränne, vene talupoegade, käsitööliste, kaupmeeste ja kalurite sisseränne. Suur näljahäda: Vähenes rahvaarv 70 000 võrra.
Poola- Rootsi sõda sõjaväekohustus; (1696- välismigratsioon; 1697); sisemigratsioon Igasugused haigused Poola koliniseerimispoliitika Poola riigi soov tühjaks jäänud ala kiiresti uusasukatega(poolakatega) täita. Nende arvates oli see kindlaim viis vallutatud maa hoidmiseks. Sisemigratsioon Inimesed läksid tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Sisserännanute assimileerumine-Võõrad asusid elama laialaipillutatult eestlase hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed ehk siis ühesõnaga kohanemine. Suur näljahäda 1696 1697. a. Hiline kevad ja lausvihmad tõid ikalduse. Siis oli veel talv ja sellele lisandusid veel haigused. (Tüüfus)
· võidetud alad jäid Venemaa valdusesse 2ks aastaks · rahvaarv oli vähenenud poole võrra · paljud talud olid maha jäetud EESTI RAHVASTIK 17.-18.SAJANDIL Eesti rahvastiku olukord ja arv pärast Liivisõda · rahvaarv oli kahandenud poole võrra(alguses oli 250000-300000 pärast 120000-140000) · 75% taludest maha jäetud või tühjad(põhja-eesti ja lõuna-eesti aladel) · Järvamaal 90% taludest tühjad · tühjaks jäänud alad koloniseeriti kiiresti uusasukatega tegurid rahvaarvu taastamiseks · pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust · eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke · koloniseerimispoliitika · sisemigratsioon - tihedamini asustatud aladelt hõredamatesse piirkondadesse(viljakamad maad kasutusel ja sündimuse kasv) · sisseränded naaberaladelt(kõige enam vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, kalupoegi - põhja- ja läänekaldal, Peipsi idakaldal;soomlased - virumaal ja harjumaal-pagesid siia
Üldiselt liikusid mehed rohkem kui naised, eriti hooajatöödel. (ibid) Pärast Liivi sõda 1558-1583 oli rahvaarv Eestis kahanenud vähemalt poole võrra. 17. Sajandi alguses oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. Enam oli laastatud suurte linnade ümbrus, eriti Harjumaa ja Kesk-Eesti. Lisaks sellele tabas 1601-1603 kogu Põhja- ja Ida-Euroopat näljahäda. See tingis suurema sisserände kuna nii Poola kui Rootsi võimud olid huvitatud tühjaks jäänud ala kiirest koloniseerimisest uusasukatega. Rohkesti asus siia elama vene talupoegi, käsitöölisi,kaupmehi ja kalureid, vanausulisi, kelle külad on säilinud tänapäevani. Suurel hulgal asus siia elama ka soomlasi, Lõuna-Eestisse lätlasi. (Laur, 1999) 1625. aastal läks kogu Eesti ala rootslaste valdusse. Suuremad muutusid toimusid talurahva olukorras seoses Karl XI valitsusajaga, mil talurahva õiguslik seisund tõusis taaskord päevakorda. Kuna Rootsist kujunes absolutistlik monarhia, mis taotles keskvõimu
rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865. a keelati kodukariõigus 1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika erilisi tulemusi ei andnud. + 1601-1603 näljahäda. 1629.aastal algas Rootsi aeg. 1695.aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni-pikk rahuaeg,(Eesti alad jäid sõjategevusest puutumata) ei võetud mehi Rootsi väkke, lisaks rohkesti sisserännanuid (venelased Peipsi äärde, + soomlased ja lätlased) 1696-1697 Suur näljahäda- 330 000 . 1712.aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur
100 aastat. (Ibid.) (vt lisa 1) Roomlased hakkasid juutlust ja nende usukombeid välja juurima, juudid pidasid seda võrdväärseks rahva surmaotsusega. Aastal 132 algas kolmas ja viimane Rooma- vastane sõda. Sõja võitnud roomlased likvideerisid sünagoogid, koolid, kohtud, ka Jawne Akadeemia. Juudamaa nimetati ümber Palestiinaks ja allutati halduslikult Rooma riigi Süüria provintsile, pealinnaga Damaskuses, ning asustati Rooma impeeriumi teistelt aladelt pärit uusasukatega: egiptlaste, süürlaste, kreeklaste, gallialaste ja germaanlastega. Sellega lõppes vanaaja juudi riikide Iisraeli ja Juuda ajalugu. Jeruusalemm pole olnud ajaloos püha mitte ainult judaistidele, vaid ka kristlastele ning islamiusulistele. Täpsemalt: püha ei ole linn tervikuna, pühaks peetakse Ida-Jeruusalemmas asuvat vanalinna. Vanalinna keskel asuval Templimäel pidavat seisma maailma nurgakivi kalju, millel Jumal seisis universumi luues. Ajaloolaste
maakodadesse. Kui põhjapõtrade arv suurenes, pöörduti tagasi suurkarjakasvatuse juurde. Põhjapõtrade arvukus oli tähtis staatusesümbol, samuti oli seda vaeste abistamine. Rikas põhjapõdrakasvataja võis vaestele saamidele või uusasukatele annetamiseks varuda aastas kuni sada põhjapõtra. Kuna põhjapõdrakasvatajad tootsid peamiselt põhjapõdralihast saadusi, mida oli tunduvalt rohkem, kui oma tarbeks vajati, sõlmisid nad koostöösuhteid muude elatusalade harrastajatega, ka uusasukatega, kes nälja-aastatel sageli põhjapõdrakasvatajatest sõltusid. Põhjapõdrasaaduste vastu vahetati piimakarja tooteid. Talupojad andsid saamidele karjatada oma vähesed põhjapõdrad, vastuteenena said saamid elada osa talvest uusasukate juures. Ekspansiivse põhjapõdrakasvatuse ajal tekkinud asjade korraldus on olnud aluseks kaasaegsele põhjapõdrakasvatusele Norras ja Rootsis. Soomes jagunevad põhjapõdrakasvatajad ühistutesse (paliskunta), mis järgib rohkem soome kui
annaabi.ee 
