moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Tähtsamateks linnadeks kujunesid Rooma, Marseille, Veneetsia, Toscana, Lombardia ja Flandria. Linna asukoha puhul oli peamine paiknemine soodsas kauplemiskohas. Linnad polnud kuigi rahvarohked. Linnad olid piiratud müüridega. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Aadlisuguvõsad püstitasid linnadesse oma kindlustatud majad. Linn sõltus maalt tulevaist uusasukaist, kuna abielluti suhteliselt hilja. Linnades oli laialdaselt levinud kirjaoskus, arveldamine rahaga ning prostitutsioon. Sotsiaalsete pingete ja vastuolude tõttu peeti tänavalahinguid. Linnaelu oli kirev pidustuste poolest. Ristiusk ja kirik Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usutõe peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Usuti paradiisi, põrgusse, viimsesse kohtupäeva ja Jumala riiki. Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide kaudu
Mõisnikud hakkasid nõudma talupoegadelt raharenti. Talupojad pidid oma saadused ise turule viima ja müüma. Talupojad muutusid liikuvamaks ja rikastusid. Tihti põgenesid nad linnadesse või ostsid end raha eest vabaks. Talupoegadest kõrgkeskajal teame ainult läbi teiste ühiskonnakihtide kirjutiste, mis arvatavasti on eelarvamuslikud, sest talupoegadesse suhtuti põlgusega. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, siis sõltus linna iive suuresti maalt linna tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja hiljem isegi tsunfti liikmeks läbi selliameti ja edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Siiski muutus talupoegade seisus natuke vabamaks ning ka talupojad võisid nüüd endale tänu linnadele paremat elu lubada. Linnal kui kultuurikeskusel oli väga suur roll. Pidustusi pidasid nii gildid kui tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond ka üheskoos. Kuigi pidustustel oli tavaliselt ka kiriklik taust,
puu- ja köögiviljaaedu. Linna traditsioonid Linaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem, kuid kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustasid ebasanitaarsed tingimused sagedasti taudide levikut. Linnad pidid paratamatult hoolitsema hügeeni eest, selleks rajati avalikke saunu. Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaik palverändureid ja kerjuseid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ning tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli
Elanikkond oli siiski üpris väike. 11. Linnaelu traditsioonid, erinevad elanikud, meelelahutus, kultuur ja kirjandus Elurütm linnas oli palju kiirem kui linnas. Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem. Kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustas see ebasanitaarsed tingimused sagedast taudide levikut. Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Linnades levis laialdaselt prostitutsioon. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Üks silmapaistvam oli vastlakarneval. Näitemängud.Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. 12. §24 tumedad mõisted Piibel-ristiusu pühakiri Jumal- Lucifer-üks Jumala inglitest, tõstis mässu ja heideti taevast välja (langenud ingel) Aadam ja Eeva-esimesed inimesed Pärispatt- kurjus, mille saatan on inimestesse sisendanud Jeesus Kristus-Jumala poeg
Majades elasid jõukamad linnakodanikud, agulite odavates puumajades või katusekambrites aga vaesed. Linna kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti negatiivne, sest abielluti suhteliselt hilja, mistõttu linn sõltus tulevaist uusasukaist. Kuna palju inimesi rändas linnast linna, pidid linnaasukad harjuma kõige uuega, ka teiste traditsioonidega. Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne. Linlaste ellusuhtumine. Rikkust ja raha hinnati linnas rohkem kui maal
Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ja tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal.
Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ja tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal.
9. Miks kujunesid keskajal linnad? Linnad kujunesid, sest keskajal hakati taaskord tegelema kaubanduse ja käsitööga, loobuti agraarmajandusest, linnastumine. 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? Linn Küla Linnad olid piiratud müüridega Külades polnud toit nii mitmekesine Linnas abielluti hilja negatiivne kui linnades iive, sõltuti uusasukaist Maal oli palju rohkem Linnas oli vähe ruumi, elati kitsastel kirjaoskamatuid tänavatel ja väikestes majades Sõltuti ilmastikuoludest ja Linnas olid gildid ja tsunftid, kaupu aastaaegadest, et vilja kasvatada ja sai osta loomi karjatada Kõik tooraine pidi ise kasvatama
linnakodanikud peagi ehituse ehkuselt võistlema hakkasid · Vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. · Linnad olid piiratud müüridega. · Vaesemad linlased pidid asuma väljaspool müüre jäävates eeslinnades · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem · Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne · Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. · Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. · Osa uustulnukaist aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. · Linnaelu muutis suhtumist abiellu · Elanikkonna liikuvuse tõttu oli traditsioonilised perekonnasidemed paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku.
annaabi.ee 
