esikkogu "Villem Grünthali laulud" (1908) - impressionistlik, sisemise varjundirikkusega looduslüürika, samas ka olemas sümbolistlik mõõde - nähtava ja nähtamatu, välise, sisemise ja kosmilist kõiksust puudutav sfäär. Vormiliselt järgib nooreestlaslikku liini, luuletajatüübilt aga lähedane Ennole. Ridala luule väljendab üksikinimese subjektiivset maailma, kes on endasse sulgunud, varjatuma tundeeluga kui Suitsu või Enno luuletajamina. Ridala inimene kuulub uusaegsesse maailma, inimlik eraldatus, igatsused, lootused, pettumused. Ridala luule vormiliselt paindlikum ja väljendusrikkam, värsiridade pikkus ja paigutus annab edasi luuletuse tähendust ja meeleolu, rohkesti on eraldi värssideks murtud sõnu ja sõnapaare. Luulekogu "Kauged rannad" (1914) - looduskujutus muutunud objektiivsemaks ja asjalikumaks, meeleolu ja tunnetushaare ühekülgsem, eraldudes muust. Ridala võttis oma nägemuste
õigussüsteemidega, neid oli päris mitu erinevat. Ilmalik õigus partikulaarõigused territoriaalse printsiibi järgi a)linnaõigus b)maaõigus partikulaarõigused seisusliku printsiibi järgi a)talurahvaõigus b)lääniõigus Kiriku õigus (rooma-katoliku kiriku kanooniline õigus)- see moodustas ühtse õigusliku süsteemi, mis kehtis kogu katoliku-Euroopas. Peapiiskopkondades oli ka oma eripärasid, kuid üldprintsiibid olid kõikal katolikueuroopas samad. Partikulaaruss kandus edasi ka uusaegsesse Balti provintsidesse. Partikulaarõigused Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal nim. (Balti provintsiaalõigus). Seal oli a) Linnaõigus b) maaõigus c) talurahvaõigus d) (luterlik)kirikuõigus Subsidiaarõigus- täiendav või abistav õigus. Kasutati õigustavaid laene, kui kohalikest seadustest jäi väheks. Ntks mingi amaküsimus on, kohalik maaõigus sellele vastust pakkuda ei suutnud, järelikult pöörduti teiste õiguste poolde (ntks rooma-katoliku õigus, saksa õigus või rootsi õigus).
annaabi.ee 
