rahuliku ja stabiilse ajastu. · Prantsusmaal sündisid keskaegse filosoofia, ehituskunsti ja kirjanduse tippteosed. · Mõiste ars nova on pärit aastatest 1320- 1330, mil mitmed muusikateoreetikud kasutasid seda, vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ars vetus või ars antiqua ( ladina k. ,,vana kunst'') · Kui Euroopa kultuuri hilisemad sajandid väärustavad uut, siis keskaeg oli selle suhtes pigem ettevatlik. · Euroopa uusaegses kultuuris muutub see vaheldumine aga dramaatilisemaks : iga uus põlvkond pöördub milleski eelmise vastu, eitab seda. Tihtipeale on siis teineteise mõistmine parem üle ühe põlvkonna. · Ars nova ajastus näeme siis midagi hoopis enamat, kui vaid järjekordsete muusikute põlvkonna uut stiili see on paljuski ka uue ajastu, renessanssi algus. · Keskaegses kultuuris elasid kunstilised tekstid( maalitud pilt või muusikapala) hoopis
Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal Aatomimudelid- uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel. NT: Kerapilvemudel, kihimudel Mikroosakeste dualism- Osakesi väljutav seade (valgusallikas, elektronkahur, radioaktiivne preparaat) tekitab osakese leiulaine Mikromaailma täpsuspiirangud- Sundsiire toimub väga lühikese ajavahemiku t jooksul. Energia määramatus E on siis väga suur, piltlikult öeldes, sellesse mahub ära ka "allatõukeks" vajalik mõjutamisenergia. Tunneliefekt- mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist
aine. Kunstiteos on alati looming, see on uus tegelikkus, midagi, mida varem pole olemas olnud. Samas on igas teoses midagi ka vana, ta on osa mingist traditsioonist. Vanema aja kunstis olid suhteliselt püsivad reeglid. Selliseid reegleid on nimetatud kaanoniks ja sellist kunsti kanooniliseks. Kunstnik (meister) püüdis reegleid täita ja teda hinnati kõrgelt, kui ta töötas nagu vanad meistrid. Uuenemine toimus ka siis, kuid aeglaselt. Uusaegses Euroopas, kus on valitsenud individualism ja progressiusk, on kunstiteose uudsust peetud suureks väärtuseks. KUNSTILIIGID: I ARHITEKTUUR (ehituskunst). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised- seepärast jagatakse arhitektuur: 1. Sakraalne e. püha arhitektuur · Kirikud, (kabelid, kloostrid)- kristlastel, moseed- muhameedlastel, templid- kõigil ülejäänud religioonidel 2. Profaanne e ilmalik arhitektuur
Kaur Paulus 10D · Tahvelmaal-on laialt levinud alates keskajast, Algselt kasutati puittahvleid, hiljem aga rohkem puitraamile pingutatud riiet - lõuendit või siis pappi-paberit . Tahvelmaali aluspind ja materjalid on odavamad ja see võimaldab kunstnikul olla tunduvalt sõltumatum töö tellija maitsest. Seetõttu on just uusaegses euroopa tahvelmaalis kõigepealt väljendunud uued ideed ja kujutamisviisid. Tahvelmaalis võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. Selle puhul segatakse värvipigment mingi taimse õliga ja tulemuseks on säravad, püsivad, kuivanult veekindlad värvid, mis võimaldavad laia värvitoonidevalikut ning ulatuslik parandamise võimalusi töö käigus
Inimkõne ei suuda seda Logost täpselt väljendada (Herakleitos). Kristliku teoloogia järgi oli algul sõna. Sõna ongi jumala kujund (Filonos). Sõnas peitub jehoova kõige suurem vägi (saagu valgus). Ütleda tähendab näidata, lasta ilmuda, näha kuulda. Sõna võim seisneb selles, et ta toob olemise välja, nii nagu ta on (Heidegger). Sõnad on looduse enda poolt. Ratsionalistlikult nähakse sõnade tähendust asjade loomusest (Platon jt). Uusaegses empirismis arvatakse, et sõnad on korduvad tajuimpulsid (Locke jt). Fragmatismis sõna tähendus tegevusharjumuste komplekt (Lewis). 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Sõnade tähendus seisneb nende kasutusega. Tänapäeval põhjendatakse, et mingi hulk on raskesti tõlgitavad, kuid enamus mõisteid on paljudes kultuurides samad. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Kultuuri võiks määratleda kui materjaalseid asju looduslikud, inimese loodud
t nad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine keelustati. Talupoegade vabastamine pärisorjusest: 1816a vabastati Eestimaa talupojad pärisorjusest. 1819a vabastati Liivimaa talupojad pärisorjusest. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. Maa jäi mõisnike ainuomandiks. Talupojad võisid kokkuleppel mõisnikega maad rentida või tasuda teotööga. 5. Linnad vara uusaegses Eestis. Neid linnu oli kokku 12. Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski ja Võru. 6. Väliskaubandus ja sisekaubandus Peale Liivi sõda laostus kaubandus v.a Narva linnas mis asus sellel ajal soodsas asendis.See tähendas siis seda, et sadamalinnades kaubandus arenes. Peamised väljaveo artiklid : Kõige tähtsamaks oli siis Eesti teravili.
tükikestest ja vitraaz - klaasimaal. Michelangelo. Inimese loomine. Osa Vatikani Sixtuse kabeli lage katvast freskost. Alates keskajast on laialt levinud tahvelmaal. Algselt kasutati puittahvleid, hiljem aga rohkem puitraamile pingutatud riiet - lõuendit või siis pappi-paberit . Tahvelmaali aluspind ja materjalid on odavamad ja see võimaldab kunstnikul olla tunduvalt sõltumatum töö tellija maitsest. Seetõttu on just uusaegses euroopa tahvelmaalis kõigepealt väljendunud uued ideed ja kujutamisviisid. Sandro Botticelli. Veenuse sünd. Tempera. Tahvelmaalis võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. Selle puhul segatakse värvipigment mingi taimse õliga ja tulemuseks on säravad, püsivad, kuivanult veekindlad värvid, mis võimaldavad laia värvitoonidevalikut ning ulatuslikk parandamise võimalusi töö käigus
Kordamine arvestustööks Renessanss 1. Renessanssi mõiste ja tunnusjooned Renessanss (prantsuse keeles taassünd) keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, eelkõige Lääne-Euroopas 14-16. sajandil, sai alguse Itaaliast. Renessanssi aja mõtlejad pidasid inimest heaks, kuigi nad ei öelnud, et inimesed oleksid vigadeta. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest. 2. Uued kirjanduse liigid · sonett keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssiajal. Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca ,,Laulude raamat" · novell uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflik...
juhtida tähelepanu sotsiaalsetele väärtustele, ja tegid seda kriitiliselt, kasutades ka groteski. Sageli oli tegemist nn kujunemisromaaniga, mis kirejldas peategelast poisi- või noorukiea seiklusi, tema võitlust olemasolu eest. Seekaudu näidati , kuidas paheline ühiskond rikub süütut inimest ja tõukab teda allakäigule, eluline konkreetsus, biograafilisus ja pihtimuslikkus tegid kelmiromaanist kaasajaromaani selle mõiste uusaegses tähenduses. tekkis ja arenes eelkõige hispaanias. Sealne varaseim teadaolev kelmiromaan on 16.saj keskpaigas ilmunud anonüümne ,, Tormese Lazarillo elukäik". Uusaja romaani esimene suurkuju oli Cervantes.
kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab niššide rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus baldahhiinide all istuvad taas figuurid, neist keskmised on krooni ja tseptriga. Sellise kogu gootikas äärmiselt unikaalse kõrgseina lahenduse eeskujusid tuleb otsida Inglismaalt. Tartu Jaani kiriku teevadki harukordseks just terrakotaskulptuurid.Keskaja Euroopas pole teist nii rikkaliku kompositsiooniga kirikut olnud. Jaani kiriku uusaegses ajaloos on paraku esikohal hävingud. Tõsiselt kannatas kirik Põhjasõjas 1708. aastal, mil lahkuvad Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Nähtavasti varises torni ülaosa pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. Järgnevalt muutus eelkõige kiriku lõunakülje ilme, kus muide juha 17.
Hiliskeskajal sai tähtsaks ka see, et ordud võimaldasid vaesemate aadlike noorematel poegadel vastavalt seisusele ära elada. Mehele, kes ei pärinud rohkem kui oma isa tiitlit, võimaldas ordu tal tõusta kõrgele ametipostile. Nii muutusid ordud aadlikorporatsioonideks, kus sõjalisi ja vaimulikke ideaale peeti küll kõrge au sees, kuid mis sõjaväljal enam suurt rolli ei mänginud. Vaimulike rüütliordude mõju oli märgata uusaegses aadlikultuuris. Valitsejate õukondades koondusid aadlimehed ilmalikesse rüütliordudesse, mis jagasid vaimulike ordude ristisõja vaimustust ning laenasid neilt ka osa ametinimetusi. Õukonnaordude ametite eraldusmärkidest kasvasid omakorda välja tänapäevalgi mitmesuguste teenete eest antavad ordenid.
Mõtteid A.Augustinuse ,,Pihtimused" põhjal Aurelius Augustinuse ,,Pihtimused" võib võtta kui autobiograafilist teost, ehkki biograafiat uusaegses mõttes ei saanud antiikkirjanduses eksisteerida kuna tollane kujutus isiksusest oli erinev. Ta kujutab oma elu alates kaugest lapsepõlvest ja kirjutamise ajaga lõpetades. On ju teada, et ta sõnastas teoses ristiusu põhitõed ja kuni 13.sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. Augustinuse igal sammul peegeldus Jumala austamine. Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas
suuremad kui lihtinimesed. Kuningaid ja ametnikke kujutati seejuures ikkagi nn egiptuse poosis: nägu, jalad, alumine kehaosa ja käed profiilis, õlad ja silm otsevaates. See polnud tingitud oskamatusst, vaid hoopis soovist rõhutada kujutatava väärtust. Orje, sõjavange jne kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Perspektiivi ei tunne egiptuse kunst üldse. Egiptuse kunstnikud kujutasid ruumilist illusiooni pinnal teisiti kui uusaegses Euroopas ja neid ei huvitanud looduse terviklik kujutamine. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused; pooside valik on piiratud. Teostatud on nad eestvaates vaatamiseks: pea sirgelt püsti, istuval figuuril jalad teineteise kõrval, käed põlvedel, harva üks käsi rinnal
mitte jumal. Idamaades (nagu ka Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides) kuulus valitsejale traditsiooniliselt samuti väga suur võim. Need traditsioonid võttis üle Türgi sultan, mistõttu Osmanite riik oli väga suures sõltuvuses teda valitseva valitseja isikust ning käis sobivate sultanite puudumisel 17. ja 18. sajandil kiiresti alla. Kuid ühtegi neist valitsusvormidest ei nimetata tavaliselt absoluutseks monarhiaks, kuna see termin seoti üsna ammu uusaegses Euroopas tekkinud absolutismiga, mis erinevalt varasematest oli teoreetiliselt (ratsionaalsele filosoofiale tuginedes) põhjendatud. Absolutismi alged Euroopas Euroopas olid juba alates kõrgkeskajast hakanud tekkima tsentraliseeritud riigiaparaat. Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus aga kuninga kõrval järk-järgult ka parlamendi kätte. Teisiti läks asi aga Prantsusmaal, kus poliitiline ühtsus saavutati peamiselt sõjalisel teel ja kuningal oli suur roll. Juba
teha. Sellel puhul tuleb abiks nimede lingvistiline analüüs. Kuigi eestlased ei omanud linnas poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu, poleks linn ilma nendeta hakkama saanud. Eestlastel olid linnaelus omas funktsioonid, mis leiavad järgnevalt käsitlemist. Segaduse vältimiseks on kasutatud mõistet maarahvas. See on ainuõige termin defineerimaks põlisrahvast Vana-Liivimal kahel põhjusel. Esiteks ei olnud välja kujunenud sellist rahvust nagu eestlased, selle uusaegses (eestlaste puhul 19. sajandi II poole kontekstis) konsolideeritud riigirahvuse kontekstis, mida me tänapäeval mõistame rahvuse all. Lisaks elas tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti aladel palju erinevaid etnoseid, näiteks vadjalasi, ja seega ei oleks õige kasutada põlisrahvuste mainimise puhul eestlaste, kui tänapäeval väljakujunenud kultuurrahva definitsiooni. Teiseks on mõistlik arvestada sellega, kuidas kohalik põlisrahvas ennast ise määratles
TIRSO DE MOLINA- (1571-1648) hispaania. Ta kirjutas terve rea näidendeid tõsistel usuteemadel ntks ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud", kuid nende kõrval hulganisti ilmalikke mineviku ja kaasajaainelisi teoseid, nagu mõõga ja mantli komöödiaid ntks ,,Vaga Marta". Teosed paistavad silma psühhologiseeritusega, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskusliku edasiandmisega. Maailmakuulus näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline", milles ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. CALDERON DE LA BARCA- (1600-1681) hispaania. Teda on sageli kõrvutatud Shakespearega. Esindab küpset barokki. Religioosne ja eksistentsiaalne draama. - baroki draamakirjanik - ,,Elu on unenägu": peategelane Poola kuningapoeg Segismundo. Ennustatakse, et ta lükkab kuninga troonilt. Viiakse metsa elama. Tuuakse tagasi, et kuningas saada. Poiss muutub hulluks. Pole kombeid jne. Lossis raevutseb. Pannakse magama ja öeldakse talle, et see oli
sõlmede arusaamist. Kunstimaailma võrgustik on pidevas muutumsies ja võistluses prestiiži pärast. Kunstimaailm võib ükskõik mida kunstiks nimetada. Kunsti ja mittekunsti piir on suvaline, kunstimaailmal pole eristamisel piiranguid. Kunstiteos saab olla kunstiteos siis, kui seda saab tõlgendada. Peab olema teooria, mis ta kunstiks muudab, seostamine senise kunsti arenguga. Belting: „Kunjundid enne kunsti“ – kujundite ja piltide praktika sotsiaalne funktsioon uusaegses maailmas on väga spetsiifiline sellele ajale. Shiner: „Reinvention of art“ – „Kunsti leiutamine“ – kunst on sotsiaalne konstruktsioon, mis on omane läänemaailmale. Hebdige: kirjutanud subkultuuridest kirjutanud uurimuse. Toetub probleemi käistlemisel üldistele kultuuriteooriatele. Peab silmas Barthes’i. Subkultuur proovib valitsevate märkide süsteemist väljuda. Mässavad normaalsuse vastu. Teine teoreetik, kellele ta toetub, on Gramsci. Tähistamise valdkonnas toimub
käitumisele mõjuvad ained, mida on kasutatud meelelahutuslikel või rituaalsetel eesmärkidel (3). Alkohoolseid jooke kasutati sageli ka meditsiinis tava, mis jätkus kaasaegse arstiteaduse arenemisel ja ka kahekümnenda sajandi alguses. Seadused alkoholi kohta olid olemas, kuid pigem avaliku korra säilitamiseks või turu reguleerimiseks, mitte rahva tervise säilitamiseks. Siiski, pilt muutus arenguga keskaegses ja vara-uusaegses Alkoholi tarbimine Euroopas 5 Euroopas, mis koosnesid industrialiseerimisest, kommunikatsiooniviiside täiustumisest ja kangemate, destilleeritud jookide avastamisest. Üheksateistkümnendal sajandil ja kahekümnenda sajandi algul levisid Euroopas ulatuslikud karskusliikumised, mis olid esialgselt ajendatud murest piiritusjookide pärast. Enamasti kasvas see vastupanuks kõigile alkohoolsetele jookidele
monoloogides. Tirso de Moline (1571-1648) Kirjutas näidendeid usuteemadel, oli munk ja vaimulik. ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" (1635) ,,Vaga Marta" (1636) ilmalik, mineviku ja kaasaajaaineline teos. Tema teosed on psühholigiseeritud, tegelaste mõtte- ja tundevarjundid on oskuslikult edasi antud. Tuntuim näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" (1618-1621, avald 1630) Selles pani ta aluse Don Juani kujule uusaegses kultuuris, ainestik hispaania folkloorist (kuju loomiseks) Tegevuspaigad vahelduvad selles teoses väga tihti. Calderon (1600-1681) Religioosne ja eksistentsiaalne draamalooming. Tema draamade ideed olid kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga. Ülistas inimese sisemist vabadust. Barokkdraamades on oma koht lüürikal ja huumoril, tegelased väljendavad tundeid. Sümbolid ja allegoorika on tugevasti esiplaanil. Ajalooteemalised teosed ei ole faktitõesed. ,,Armastus
Tooge välja mõned selle olulisemad jooned. Geomeetria olulisus. Proportsioon. Valgus-vari. Mõõtkavad. Proportsioonidesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Millist rolli mängib kunstiakadeemiate loomine esteetika arengus? Koolkonnad-feministlik, marksistlik, analüütiline. Kaanonid-kirjanduslikult tähtsad teosed ja autorid. Manifestid-kaunite kunstide esteetilised programmed. Millega seletada maitse mõiste esilekerkimist uusaegses esteetikas? Individualism. Millist rolli mängib kunstikriitika teke uusaegse esteetika arengus? Toob esimesena sisse konteksti olulisuse esteetiliste väärtuste hindamisel. Kui esteetika tegeleb tajumise ja kogetava vastu võtmisega, siis kriitika aluseks on võrdlus olemasolevate standarditega. Kas D. Hume'i arvates on võimalik mingi maitsestandardi kehtestamine? Selgitage!
Märksa tagasihoidlikumalt oli kujundatud koor. Võimalik, et siin Eestis erandlikuna olid lilldekooriga roided. Hästi on säilinud käärkambri võlvid, mille päiskividel näeme Maarja (roos) ja Kristuse (Agnus Dei) sümboleid. Lüübeki kahel on samuti läbi teinud komplitseeritud arengutee, mille tulemuseks oli kahevõlvikuline polügonaalse lõpmikuga ruum, mis suure perspektiivportaali kaudu oli ühendatud pikihoonega. Jaani kiriku uusaegses ajaloos on paraku esikohal hävingud. Tõsiselt kannatas kirik Põhjasõjas 1708. aastal, mil lahkuvad Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Nähtavasti varises torni ülaosa pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. Järgnevalt muutus eelkõige kiriku lõunakülje ilme, kus muide juha 17
Usuteema süvenemine draamas. Lava tulvil liikumist, mida ei ahista aja- ega kohapiirangud. Tõsine seguneb lõbusaga. Sümboolika ja allegooria jõuline laienemine. Tirso de Molina: kirjanikunimi. Näidendid tõsisetel usuteemadel, ilmalikud mineviku- ja kaasajaainelised teosed (mõõga ja mantli komöödiad). Psühhologiseeritus, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskuslik edasiandmine. „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“- alus don Juani kujule uusaegses kultuuris. Näidendil puudub ajalooline täpsus, filmilikult vahelduvad tegevuspaigad. Don Juan – vastuoluline karakter. Pealiskaudne, häbitu naistekütt, kuid mitte jõhkard. Calderon: Euroopa baroki suurim dramaturg. Esindab küpset barokki. Ühtaegu religioosne ja eksistentsiaalne draama. Peateoseks peetakse filosoofilist draamat „Elu on unenägu“, tulvil sümboleid. Teda huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ülistab inimese sisemist vabadust.
saj pKr, jutustab Kosala prints Rama`st ja tema kangelastegudest. Mõlemad kangelaseeposed on kirja pandud sanskriti keeles, mis tähendab „hästi tehtu” või „kokku pandu”. Sanskrit on vanaindia keel, mida kasutati alates veedade ajajärgust erinevate pühakirjade, filosoofiliste õpetuste, kirjanduslike tekstide jm ülestähendamiseks. Sanskriti keelel on nüüdisaegses Indias täita sama osa, mis oli ladina keelel kesk- ja uusaegses Euroopas. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 12 5. BUDISM: 5.1. Siddharta Gautama – budismi rajaja: Buddha (sanskriti k virgunu, valgustunu) on nimi, mis anti budismi rajajale Siddharta Gautamale (nimetatud ka Šakjamuniks, šakja hõimu targaks). Pärimuse järgi elas ta 6. – 5.saj eKr Põhja-Indias ning pärines valitsejasoost
Näiteks lasi Päikesekuningas rajada Versailles' lossi, kuhu rajati teater ning koondati mitmed tollased kultuuritegelased ja teadlased. Prantsusmaa eeskujul rajati mitmeid paleesid ka mujale Euroopasse nt Talvepalee, Peterhof Venemaal. Samal ajal võib absoluutse monarhi kultuurisoosimine tuleneda vaesema elanikkonna ekspluateerimisest ning viia riigi pankrotti. Samas võib ühest inimesest lähtuv kultuurisoosimine tingida kultuuri kesisuse. Puuduseks uusaegses monarhias olid pidevad sõjad, mis tulenesid monarhi võimuahnusest. Samas kaasnes sõdadega sõjatehnika areng ning kultuuri levimine teistesse piirkondadesse. Eelneva põhjal olen seisukohal, et ei tahaks elada absolutistlikus riigis, sest pooldan kultuuri vaba arengut, olen vastu sõdadele ning ei poolda kogu võimu koondumist ühe isiku kätte. Piiratud monarhia jaguneb kaheks: konstitutsiooniliseks ja parlamentaarseks. Sisult erilist
poja suhet valguse ja valguskiire suhtega. Jumal immateeriaalne, loonud maailma ei millestki, logos vahendajad, kõik asjad koopiad. Kõikidele asjade ideed olemas, seeläbi loodud kõik. Alg lõi kõik täiuslikuna, vaba taha hea/kuri, Karistuseks patu eest on inimene seotud kehada, kuid on puhastumise võimalus. G nyssast, vaata vihkust 2. Nikolaus Kusast (Cusanus) ja tema tunnetusõpetus Kasutas palju matemaatilisi spekulatsioonie, mõtlemises palju momente, mis on uudsed, uusaegses maailmapildis tavaline, tähtsaim teos: "De docta ignorantia" õpetatud mitteteadmisest. Sakslane ordus. Saab kardinaliks, õppis juristiks, pärast alles teoloog. Suur huvi vanade käsikirjade vastu. Läbirääkija katoliku ja õigeusu vahel, saatis paavst tema sinna. Paavsti esindaja, kes proovib sõlmida rahu hussiididega tsehhis. Tänu nendele sündmustele jõuab ülemaailmse tolerantsuse põhimõttele, ei välista mitte-kristlikke süsteeme. Uurib koraani ja jõuab järeldusele, et
Nende olemuste mõistmiseni on küll raske jõuda, kuid kui neid kord mõistetakse, siis eksimusvabas mõistuslikus kaemuses. Tänapäevased epistemoloogilised õpetused inimese tunnetusvõimalusi üldiselt enam nii optimistlikult ei hinda. Epistemoloogilisi õpetusi, mille kohaselt teadmise allikaks on meelelisest kogemusest sõltumatu mõistustunnetus, on filosoofias tavaks nimetada ratsionalistlikeks. Enamasti märgitakse selle nimetusega küll ühte suunda just uusaegses filosoofias. Uusajal oli kombeks nimetada sedalaadi meeltekogemusest sõltumatuid teadmise allikaid “sünnipärasteks ideedeks” (vrdl Descartes). Tänapäeval on enamlevinud nimetuseks sellise inimteadmise komponendi kohta Immanuel Kantilt pärit termin – teadmine a priori. Kuigi anamnesis`e-võimeline mõtlemine on põhimõtteliselt meelelisest kogemusest sõltumatu, võivad meelemuljed olla algtõukeks, mis aitab mõtlemisel hinge kätketud teadmispotentsiaali
Tunnistab inimese muutlikku meelt. Näiliku ja tegeliku vastuolu teema (nagu hiljem barokis). · Taunib äärmuslikkust mõtetes ja tegudes, tasakaalustatud kesktee tähtsus. · Tema tunnuslause ,,Mida ma tean" väljendab tema kõige tunnuslikumat joont, skeptilisust. Võime teada küll palju ent iial ei tea me kõike. Mida targemad me oleme, seda enam mõistame oma teadmiste suhtelist ulatust. Niisiis ta oli relativistliku mõttelaadi algatajaid uusaegses filosoofias. · Raamatutest õpitud tarkusest veel väärtuslikum on avar elukogemus koos mõtisklusega. 11. Renessansi romaan ja novell (XV-XVI saj.) (RA, Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 14 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Tänapäevast kuju hakkas romaan võtma 15. sajandi teisel poolel.
Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust. Tunnistab inimese muutlikku meelt. Näiliku ja tegeliku vastuolu teema (nagu hiljem barokis). Taunib äärmuslikkust mõtetes ja tegudes, tasakaalustatud kesktee tähtsus. Tema tunnuslause ,,Mida ma tean" väljendab skeptilisust: võime teada palju, ent iial ei tea kõike. Mida targemad oleme, seda enam mõistame teadmiste suhtelist ulatust. Niisiis ta oli relativistliku mõttelaadi algataja uusaegses filosoofias. Raamatust õpitud tarkusest veel väärtuslikum on avar elukogemus koos mõtisklusega. 12) Renessansi romaan ja novell (15.16. saj). Renessanssi romaanidest tõusid esile rüütli- ja pastoraalromaan. Oma tänapäevast kuju hakkas romaan omandama 15.saj II poolel, mil raamatute trükkimine soodustas üleminekut värsivormilt proosale. 16.saj Hispaanias võib rääkida massikirjandusest ilmus tohutult rüütliromaane. Nende romaanide kangelaste
Moraal puudutab sügavamalt meie ühiskondliku eksistentsi olemust. Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Nii moraal kui eetika tegelevad väärtuste, vooruste, printsiipide ja praktikatega. Eetika on teadus moraalist. Eetika aga teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Antiikfilosoofias oli see küsimus esitatud üksikindiividi seisukohalt. Uusaegses filosoofias on küsimuseks Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused ja kohustused. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 2.Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Eristage teoreetilist ja praktilist eetikat
Tirso de Molina Tirso de Molina oli vaimulik näitekirjanik. Ta kirjutas näidendeid tõsistel usuteemadel nagu valikuvabadus ja ettemääratus. Lisaks usulistele näidenditele kirjutas Molina ka mineviku- ja kaasajaainelisi teoseid nagu mõõga või mantlikomöödiad. Tema tegelased on äärmiselt psühhologiseeritud. Ta annab oskuslikult tegelaste mõtteid ja tundeid edasi. Tirso de Molina sai kuulsaks näidendiga „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“, kus ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. Tirso de Molina on saanud mõjutusi hispaania folkloorist, kust ta leidis tõuke don Juani tegelaskuju loomiseks. Tema näidenditel puudub ajalooline täpsus. Tema näidendites vahelduvad tegevuskohad ja kasutab tegelastena maisete ihadega inimesi nagu don Juan. 22. Klassitsistlik tragöödia, Corneille ja Racine Klassitsistlik tragöödia Klassitsistlik tragöödia sai alguse Prantsusmaal, kui võimul oli Richelieu.
võimalused. Peamised majanduslikud, sotsiaalsed ning kultuurilised õigused on: õigus tööle ja puhkusele õigus toidule õigus inimväärsele elatustasemele õigus haridusele ja kultuurile õigus sotsiaalsele kindlustatusele õigus kodule ja perekonnale õigus tervise kaitsele ja arstiabile Indiviid ja riik Esiteks on kodanikkond riigi element, mis täidab riigivõimu subjekti funktsiooni, st teostab riigivõimu. Riigivõim on uusaegses demokraatlikus ühiskonnas kodanikkonna tahte instrument. Kodanikkonna tahe ei ole füüsiline tahe, vaid juriidilistel põhimõtetel vormistatud rahva juriidiline tahe, mis fikseeritakse riigi põhiseaduses. Demokraatlikel alustel loodud põhiseaduse normide ignoreerimine, nende hülgamine pragmaatilise kasu või huvi nimel tähendab seega rahva tahte kui poliitika instrumendi asendamist üksikisiku või grupi diktatuuriga. Mis tähendab demokraatia asendamist diktatuuriga
Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms. tükikestest ja vitraaz - klaasimaal. 1.8 Mis on tahvelmaal? Alates keskajast on laialt levinud tahvelmaal. Algselt kasutati puittahvleid, hiljem aga rohkem puitraamile pingutatud riiet - lõuendit või siis pappi-paberit . Tahvelmaali aluspind ja materjalid on odavamad ja see võimaldab kunstnikul olla tunduvalt sõltumatum töö tellija maitsest. Seetõttu on just uusaegses euroopa tahvelmaalis kõigepealt väljendunud uued ideed ja kujutamisviisid. Tahvelmaalis võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. Selle puhul segatakse värvipigment mingi taimse õliga ja tulemuseks on säravad, püsivad, kuivanult veekindlad värvid, mis võimaldavad laia värvitoonidevalikut ning ulatuslikk parandamise võimalusi töö käigus. Keemiateaduse saavutused on loonud õlivärvidega võrdväärsed, kuid
Saanud alguse Iisraelist e jumala leping rahvaga. See lepingu värk jäigi euroopa ühiskond püsima. 2. õiguslik ülemvõim. On legaalne autoriteet. Valitseja võim põhineb seadusele. Usutakse, et on ülimuslik sedus, millel valitseja võim põhineb. Omane on pürokraatlik korraldus. Erinevus see, et isiku positsioon hierarhias ei sõltu valitseja suvast vaid etteantud seadusest. Selle ilmingud Roomas, Bütsantsis. Domineerivaks sai alles uusaegses euroopas. Juurdumkisele aitas kaasa judaism ehk vana testament ja Moosese seadus jne. 3. Karismaatiline autoriteet. Võim sõltub valitseja karismast/võlust ja võimetest aga ka alluvate usust valitseja võimetesse. Selliseid võib tekkida igas ühiskonnas. Kipuvad eirama valitsevat autoriteedi tüüpi. Selline tüüp on võimeline kaasa tooma ühiskonna muutusi. Sellist autoriteedi tüüpi ei saa aga pärandada, sest sõltub isikust. Ähvardab kas mandumine mugavdub/kasvab üle mõneks
valimised, alles 1520. a antakse kiriku poolt välja vandeähvardusbulla. Rooma kiriku kord oli selline, et kirikuvande alla panek ei toimunud kohe, vaid kõigepealt ähvardati ja anti 1 aasta, et meelt parandada. Luther ei kavatse seda teha. Selle asemel, 10. dets 1520. aastal leiab Wittenbergis aset võrdlemisi vastuoluline sündmus, kus Luther ja tema kaaskondlased põletavad kaotliiklikke köiteid ja vandebulla eksemplar samuti. Uusaegses kirikuajaloos on see üksjagu kaalukas, kuna sellest saab märk, negatiivne märk. Raamatuid põletatakse ka hiljem. 1817. aastal toimub Saksamaal kolmesaja aasta tähistamine luterlikust reformatsioonist. Tähistatakse suure festivaliga oktroobris, sellest kujuneb üks identiteedi alustala. Peale raamatute põletamist heidetakse Luther katoliku kirikust välj.a Sama aasta mais kogunem Wormsi riigipäev. Kiriklikule vandebullale järgneb ka riigivanne – Luther kuulutatakse lindpriiks.
Tuleb lääne/lad vastane poleemika, mis sündis kohapeal. Kus? Reaalpol vahekorrad. Väitlus 2 munga vahel Nil Sorskiy (P-V munk; üks suuremaid kloostreid, hiljem lahkus kloostrist ja rajas enda erakla [skit]- eesmärgiks elada nii nagu varakristlikul ajal mungad kõrbes. ja Jossif Volokolanski vahel. Allikaliselt mitte väga hästi kaetud, kus asja tegeliku sisu 21 kohta pole. Uusaegses poleemikas olulisel kohal (ajal pole oluline). Disskussioon kloostrite ja kiriku maavalduste üle. (E keeles kõrb algselt metsa tähendanud). Nil S teinud palverännaku Kreekast. Ta vaated tugevalt mõjutatud esühasmist (müstilisest Kr õigeusu voolust). ,,Kloostritel ärgu olgu maad". Kasinad, loobujad . Jossif V asus kloostri maa kaitseks välja. Tema pooldajad ,,Jossiflased". Ivan III konfiskeeris kloostrite maavaldusi. Karjalas ja Põhja-Soomes asustus väga hõre. Raske harida
Canzoniere laulude raamatat, 366 luuletust, mille lõpetas vahetult enne surma. Suri ja maetud Badovasse (?). Loomingut eesti keeles kätte saada väga vähe. Tõlkinud ainult Ain Kaalep ja natuke Jüri Talvet. Näiteid ka ,,Tõrjumatus ääres". Proosast Secretum Ülar Ploomi tõlkes. Palju kirju on tal kirjutatud. Suurem osa värsskirjad heksameetris. Teine tsükkel kirju proosas. Kiri on pihtimuslik intiimne zanr. Tema kirjad on oluline etapp varases uusaegses essees. Secretum 1350 aasta paiku. Dialoogi vormis. Augustinuse ja Franciscuse vestlus. Ka sisepihtimus, kus kaks poolt autoris vestlevad. Teda on peetud ebalevalka autoriks ja see vast väljendab seda enim. Eeskujuks olnud Platoni dialoogid ja Cicero. Paljud on sel ajal kasutanud dialoogivormi, ka Erasmus näiteks. Canzoniere uusaegset lüürikat rajav teos, sest tuleb sisse palju rohkem mängulisust, artistlikust kui seda oli hiliskeskajaluules. Vormi täius on tugev aste
-) Erinevalt ajastule omasest pessimismist oli ta suur elu jaataja. Ta võttis entusiastlikult vastu kõike uut. Ta nägi tehnoloogias võimalust suunata elu protsesse. Ta uskus, et tulemas on uus laine mitmesuguseid organisme kunstlikult loodud neovitaale. Inimene jätkab evolutsiooniprotsessi. -) See hoiak leidis erilise väljenduse kui Teilhard külastab 1952 aastal Berkley Ülikooli hiigel tsüklotroni. -) Ta vaateid on kohandatud ja edasiarendatud uusaegses katolitsismis. Arnold Joseph Toynbee * Arnold Joseph Toynbee (1889-1975) - Briti ajaloolane, kultuuriteoreetik ja ajaloofilosoof. -) Toynbee oli üks Bergsoni elufilosoofia pooldajaid ja mõjutatud Spenglerist. Toetudes W. Diltheyle vaatles ta ajalugu ühtse vaimse-hingelise-struktuurina, mida on võimalik vaid mõistes kirjeldada. -) Toynbee tegutses 1919 kuni 1955 professorina Londonis. -) 1925-1955 oli ta Rahvusvaheliste suhete kuningliku Instituudi direktor.
peeti kalaks või mitte. Konflikti ajendiks oli vaidlus, kas Püha Vaim lähtub nii Isast kui Pojast (nagu ütles läänekirik) või ainult Isast (idakiriku kohaselt). 1053. a käskis Kerularios, Konstantinoopoli patriarh, linna ladinlaste kirikud sulgeda. 1054. a pani paavst idakiriku kirikuvande alla, sellele vastas samaga idakiriku juht. Kirikute teed olid lahku läinud juba varem seda ei peetud pöördeliseks sündmuseks. Sümboolne tähendus aastale 1054 on antud alles uusaegses kirjanduses. Katsed kirikuid hiljem ühendada lähtusid peamiselt Roomast. 1274. a toimus Lyoni kirikukogu, kus sõlmiti lepe ühendada kirikud, aga see ebaõnnestus. 15. saj sundis hirm Türgi ohu ees kutsuma kokku ida ja lääne ühise kirikukogu. See viis kahe kiriku taasühendamiseni paavsti võimu alla 1439. a. Töötati välja ka teoloogilised alused kirikute lepitamiseks. Need püüdlused siiski ebaõnnestusid ja kaks kirikut jäi lahutatuks.
Ülejäänud Läti ala lätlaste poolt, kes hiljem sulasid kokku üheks Läti rahvaks. Nii 13. sajandi tekstid ütlevad kokku eestlased (estones), aga samas Läti alal tehakse vahet, kes on latgal, semsal? jne. Keskaegne Liivimaa sai alguse liivlaste asualal, nii hakkas nende nimetus kandma kogu Eesti ja Läti ala. Seejuures Eesti, sõna Estonia ja Estland ei kadunud käibelt - laiemas tähenduses eestlaste asuala, kitsamas tähenduses ainult Põhja-Eestit (Harju- ja Virumaa). Uusaegses saksa ajaloo uurimises hakati keskaegse Liivimaa kohta kasutama mõistet Alt-Leifland, teha vahet uusaegsed ja keskaegse Liivimaa vahel vahet. Tänapäeval ei ole mõiste Vana- Liivimaa kasutusel. Keskaegsel Liivimaal räägiti palju erinevaid keeli ja vastavalt ka siinsed kohad kandsid eri keeltes eri nimesid. Seejuures kirjapanekute keeleks olid põhiliselt ladina ja saksa, ka alam-saksa keel. Aegade jooksul, eri keeltest kohanimed ka muutusid
Inimene läheb turule ostjana ostes kaupa või teenust, kuid ta võib sattuda pettuse osaliseks N: kaup on aegunud või teenus on madala kvaliteediga. Sellisteks juhtudeks on moodustatud mitmed riiklikud ametid, mille ülesandeks on ostjat e tarbijat kaitsta. Niisugusteks ametiteks on Tervisekaitseamet, Tarbijakaitseamet, Ravimiamet, Standardiamet jne. Indiviid ja riik. Esiteks on kodanikkond riigi element, mis täidab riigivõimu subjekti funktsiooni, st teostab riigivõimu. Riigivõim on uusaegses demokraatlikus ühiskonnas kodanikkonna tahte instrument. Kodanikkonna tahe ei ole füüsiline tahe, vaid juriidilistel põhimõtetel vormistatud rahva juriidiline tahe, mis fikseeritakse riigi põhiseaduses. Demokraatlikel alustel loodud põhiseaduse normide ignoreerimine, nende hülgamine pragmaatilise kasu või huvi nimel tähendab seega rahva tahte kui poliitika instrumendi asendamist üksikisiku või grupi diktatuuriga. Mis tähendab demokraatia asendamist diktatuuriga
annaabi.ee 
