Antiikaja atomistilt võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise meetodi, mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdedest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on matemaatika aktsioomidel. Oma materialistliku süsteemi esitas ta kolmes teoses: ,,Kehast", ,,Inimesest" ja ,,Kodanikust". Nii nagu materiaalne maailm, mis funktsioneerib nagu keeruline uuritaoline hammasratastega mehhaaniline masinavärk, nii ei ole ka inimene põhimõtteliselt midagi muud kui masin. (50 klassikut) Inimene on elundite liikumine. ,,Sest mis muud on süda kui vibu, mis muud on närvid kui mitu vibu ja mis muud on närvid kui mitu vibu ja mis muud on liigesed kui rattad, mis annavad liikumist edasi kogu kehale." Inimene on automaat, mille süda paneb liikuma, samamoodi kui pingul vibu lennutab noole teele. Nooles ei ole elu, vibus ei ole elu
Antiikaja atomismist võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise meetodi", mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdetest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on matemaatika aksioomidel. Oma materialistliku süsteemi esitas ta kolmes teoses : Kehast, Inimesest ja Kodanikust. Nii nagu materiaalne maailm, mis funktsioneerib nagu keeruline uuritaoline hammasratastega mehhaaniline masinavärk, nii ei ole ka inimene põhimõtteliselt midagi muud, kui masin. Seda oli Hobbesi vanem sõber arst William Harvey (1578-1657) vereringe näitel hiilgavalt tõestanud. Sellepärast saab Hobbesi arvates ka psühholoogilisi ajesid afekte nagu rõõm ja valu, armastus ja vihkamine, ihaldamine ja kartus seletada füüsilise enesesäilitamise instinktiga. See tung on paratamatu, järelikult ei saa inimese vabast tahtest juttugi olla.
annaabi.ee 
