osariigis, USAs. Colorado jõgi koos oma lisajõgedega on oma voolusängides kiht kihilt uuristanud kaljusid kuni moodustus Colorado platoo. Colorado jõe valgalal (mille osa on Grand Canyon) on arenenud viimase 40 miljoni aasta jooksul. Geoloogid vaidlevad tänaseni Grand Canyoni tekkimise geoloogilise protsessi ja aja üle, kuid hiljutised tõendid viitavad sellele, et Colorado jõgi tekitas oma sängi läbi kanjoni vähemalt 17 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast on jõgi jätkanud kanjoni uuristamist ja vormistamist selliseks nagu seda saab näha täna. Grand Canyon on 446 km pikk, kuni 29 km lai ja selle sügavus ulatub üle 1,83 km. Grand Canyon ei ole maailma sügavaim kanjon (Nepalis asuv kanjon Kali Gandaki Gorge on palju sügavam), ega kõige laiem (Capertee Valley Austraalias on umbes 1 km laiem ja pikem kui Grand Canyon), kuid Grand Canyon on tuntud oma suuruse ning keerulise ja värvika maastiku tõttu.
*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuristamist ja krobeliseks muutumist keem mur käigus nim korrosiooniks.*toimub palavas kliimas, sest kõrge temp kiirendab keem. protsesse, hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodust. lahused. *Hästi lahustuvad mineraalid on naatrium,kaalium ja kaltsiumi soolad*lahustunud soolade ärakandumist lahust kohast nim leostumiseks.selle tüüp. nt on ka eestis levinud karstumine.BIO.MUR.eriti oluline mullatek protsessis*algab lihtsate elusorganismide(vetikad,samblikud) kinnitumisega kivimi pinnale
kulgevad enam-vähem paralleelselt puu teljega; rõht- e. ristkäigud - emakäigud on risti puu teljega; kiirikkäigud - emakäigud kulgevad paarituskojast kiirtetaoliselt igas suunas; plats- e. perekäigud - tekivad siis, kui tõugud söövad üheskoos; redelkäigud - lühikesed tõugukäigud asuvad risti emakäiguga, meenutades redelit. Emakäigust saavad alguse tõugukäigud, millised lõpevad nukuhälliga. Polügaamseil liikidel alustab käigu uuristamist isane, närib sisenemisava ja sellel järgneva laiendi- paarituskoja. Ürasklaste tõugud on jalgadeta ja helepruuni peaga. Ürasklaste emakäigud koos tõugukäikudega moodustavad puude tüvede ja okste koore all liigiomase käigumustri - haudepildi, mille järgi saab paljusid liike ära tunda. Kuusk. Tavalisim ja arvukaim üraskiliik kuusel on kuuse-kooreürask (Ips typographus), kes aeg - ajalt eriti tormikahjustuste järel ja põuastel aastatel esineb massiliselt
annaabi.ee 
