kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km. pikad vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem) ning rannavall (enamast kaarekujulised, mõne meetri pikkused ning 1...2 m. kõrgused pinnavormid). Karstivormid on karst (kivimite lahustumine vees; lubjakivi, dolomiit), kurisu (lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi), salajõgi (maa alla kadunud jõed või ojad; Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter (selle moodustab salajõgede voolusängi uuristamise ning lahustamise tõttu sisse langenud lagi) ning karstiväljad (suuremad karstiväljade esinemisalad; Kostivere, Katja, Kuimetsa). Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited (lauge pealttuulenõlvaga ja järsu alttuulenõlvaga vallid, mis on enamasti liitunud luiteahelikeks ning moodustavad luitevälju ehk luitestikke; Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste) ning mandriluited. Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater (9 lohku), Olumetsa (3 lohku) ning
ja Põhja-Boliivias ning Lõuna-Peruus Tiahuanaco impeerium. Selle pealinn müstiline Tiahunaco on täis erinevaid muljetavaldavaid ning jumalikke skulptuure. Tiahuanaco põhiline kunstiteos, Portada de Sol, on tehtud ainult ühest kivikamakast ning on saanud üheks peamiseks Andi tsivilisatsioonide sümboliks. U. 1000a. pKr, kui Tiahuanaco impeerium kokku varises, hakkas Aymara rahvas kaunistama oma mausoleume ja ehitisi kasutades kivimi nikerdamise ja uuristamise tehnoloogiaid. Kroonikad jutustavad, et kui Inca Pachacuti saabus koos oma vallutajatest armeega Altiplane regiooni, sattus ta vaimustusse Tiahuanaco varemetest ja Aymara kivimeistrite oskustest ning otsustas paljud nendest endaga kaasa võtta Cuzco imperaatorlike ehitiste ehitamiseks. Inkade ajal oli teada, et parimad kivimeistrid tulid just sellest regioonist. Eksimatu Inka arhitektuur kasutas kivi põhilise baasmaterjalina
algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Kindlustatud asula vanim järk hävis kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685–585 enne meie ajaarvamist Lohukivid- Kividesse lohkude uuristamise komme jõudis Eestisse tõenäoliselt Skandinaaviast, kus sellega tegeleti juba nooremast kiviajast. Eesti lohukivid pärinevad oletatavalt 1. aastatuhandest eKr pronksiaja lõpust või eelrooma rauaajast, kuna nad asuvad samades piirkondades, kus asuvad sellesse ajajärku dateeritud kivikirstkalmed. Eestist on avastatud umbes 1800 lohukivi. Nöörkeraamika- on keraamika liik, mille oluline tunnus on nöörornament.Nöörkeraamikat kasutati laialdaselt Kesk- ja Põhja-Euroopas 3.
Kunda Lammasmägi- üks tähtsamaid mesoliitikumi asulaid lisaks Pulli külale, 8000 eKr. Kammkeraamika kultuur- *vt teksti* Nöörkeraamika kultuur- *vt teksti* Asva kultuur- Algas pronksi ajal kui kindlustatud asulate ehitamine aktiviseerus seoses väärtuste kogunemisega. Kivikirstkalmed- matmisviis Põhja-Eestis Skandinaavia mõjutusel pronksi ajal Lohukivid- kivi, milles on ühe või mitme inimese poolt tehtud süvendit. Kividesse lohkude uuristamise komme jõudis Eesti alale tõenäoliselt Skandinaaviast. Lohkude uuristamise põhjused pole teada, kuid tavaliselt arvatakse neid olevat seotud viljakusmaagia Tarandkalmed- Pronksi aja lõpus hakkasid esinema ka tarandkalmed (põletusmatus.) Kääpad- Väikese rahvasterändamisega 6.-7.sajandil Lõuna-Eesti jõudnud kalmetüüp II EESTI KESKAEG (1227-1558) Viited Õpik: ptk 10, ptk 11, ptk 12 (ka lk 66), ptk 13 (ainult lk 70), ptk 16
Mitmetes maades algab viljelusmajandus ehk neoliitiline revolutsioon 2. Lihvitud kiviriistade kasutusele võtt 3. Keraamika kasutusele võtt Varaseim neoliitiline kultuur on Narva kultuur. Narva tüüpi savinõule tuleb kivid toestuseks panna ja lõke ümber teha. Taolist keraamikat palju Läti ja Leedu aladel. Narva kultuuris kütid, kalastajad, hülgekütid. Kammkeramika kultuur (tüüpilise kammkeraamika) Ornament tehti kammilaadse riistaga. Kõõvits kaapimise riist, uurits uuristamise riist , saab auke teha; mõlemad tehtud tulekivist. Kivikirvestesse ei tehtud silmaauku. Õngekonksud, noaotsad. Inimesekujukesed 5-6 cm pikkused, kinnitati rõivaste külge. Ka inimesenäo kujutised. Merevaikehted, nööbi taolised asjad. Veelindude kujulised ehted, kaunistused. Maod, koprad, metssead. Kammkeraamika kultuur (tüüpiline) ---> hiline kammkeraamika --- > nöörkeraamika Kammkeraamika kultuur on tuntud põhiliselt asulate põhjal. Matused leitud võimalike omaaegsete
annaabi.ee 
