ONOMASTIKA ARVESTUS
Akadeemilise Emakeele seltsi
stipendiaadid kogusid 1920ndatel palju kohanimesid 1930ndate lõpuks: ühtse metoodika alusel korjatud.
Kogumist jätkati pärast II MS.
August Wilhelm Hupel „Topografische Nachrichten“ – kohanimeetümoloogia.
Õpetatud Eesti Selts ajaleht „das Inland“ – baltisaksa kohalikku kultuurilugu kajastav nädalaleht, kus aeg-
ajalt kommenteeriti kohanimesid (Otepää, Karuse). 19.saj uurisidki põhiliselt baltisakslased, kes uurisid
tegelikult oma sugulust, aga puutusid kokku ka kohanimedega. Nad püüdsid ka vere-lõpulisi kohanimesid
seletada.
Mihkel Veske uuris vere-lõpulisi kohanimesid ja Jakob Hurt uuris ne-lõpulisi sõnu (sh kohanimed).
Taani hindamisraamat köitis uurijaid algusest peale. See märgati 19.saj kui üht Eesti vanimat allikat
kohanimede kohta. Seda uurisid Eisen, Schnellmann.