......................................................................................................... 5 2 Uurimuse tulemused............................................................................................................ 5 2.1 Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ?....................................................... 6 2.2 Kas inimeste haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ?............................................ 8 3 Kokkuvõte uurimustulemustest........................................................................................... 10 4 Kokkuvõte meetodi kasutamise kogemusest...................................................................... 10 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................ 12 6 Lisa.................................................................................................................................... 13
Töö praktiliseks väärtuseks ongi võimalus saadud tulemusi analüüsides leida nõrgad kohad, millega tuleks paremate tulemuste saamiseks tegeleda. Korduvad uuringud ning uuringu tulemustest lähtuv tegutsemine aitaksid tagada ka järjepideva rahulolu. 3 Eesmärk Uurimustöö eesmärgiks on hinnata klientide rahulolu ettevõttes X pakutavate toodete ja teenindusprotsessiga ning lähtuvalt uurimustulemustest teha parendusettepanekud ettevõtte juhtkonnale. 4 Uurimisülesanded Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor järgnevad uurimisülesanded: - Tutvuda erinevate autorite poolt koostatud materjalidega kliendirahulolu mõiste, olemuse ja sisu kohta. - Viia läbi küsitlus, millega selgitatakse välja klientide rahulolu ettevõtte X toodete ja teenindusprotsessiga.
nõustamissüsteemi, sealhulgas noorte õppejõudude mentorsüsteemi loomist. Tugisüsteemide kättesaadavuse punkti pealt leiavad Valk ja Pilli, et kaaluda võiks karjäärinõustamisteenuste eristamist õppeastmeti ning õppevaldkonniti, samuti eraldi nõustamist sisseastujatele vähendamaks väljalangemist kõrgkoolist; nõustamist välisüliõpilastele toimetulekuks uues keskkonnas ning täiskasvanud üliõpilaste nõustamist. Et soovitused ja järeldused tulenevad otseselt uurimustulemustest ja parandaksid Eesti kõrghariduse põhiprobleeme, siis artiklis esitatud ettepanekud olid kooskõlas uuringu eesmärkidega, samuti ka uurimuse tulemustega.
indiviidid, kes tajuvad kõrgemat organisatsioonilist õiglust on kõrgema organisatsioonipõhise enesehinnanguga. Hüpotees leidis kinnitust. McAllister ja kolleegid (2002) on oma uurimuses leidnud, indiviidi hinnang õiglusele on oluliselt seotud organisatsioonipõhise enesehinnanguga. Kogetud õiglus on väljapaistev staatuse tajumise indikaator, misläbi indiviidid, kes tajuvad pidevat ebaõiglast kohtlemist, ei taju, et organisatsioon neid väärtustab. Käesoleva töö uurimustulemustest ilmneb sarnaselt, et enamus vastajatest, kes tajuvad organisatsioonilist õiglust nii hüvitiste jaotamisel kui organisatsiooniliste protsesside juures, on kõrgema enesehinnanguga. Seega indiviidid, kes tajusid oma jõupingutuste ja tasu suhet õiglasena sealjuures ka teistega võrreldes, hindavad end väärtuslikuks ning tunnustatud töötajaks. Märksa olulisem seos aga ilmnes protseduuride õigluse ja organisatsioonipõhise enesehinnangu vahel.
· Katseisikute või uuritavate isikute valimine, valimid · Muutujate moodustamine tabeli kujul, andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · Järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes Kvantitatiivne Võtab erapooletu seisukoha uurimises osalejate ja keskkonna suhtes. Uurib üldkogumit või valimit, mis esindab üldkogumit. Tekitab arvulisi andmeid esitamaks sotsiaalset keskkonda. Valmistab umbisikulise objektiivse raporti uurimustulemustest. Kombineeritud uurimus Kombineeritud meetodiga on tegemist juhul, kui uurimuses kogutakse ja analüüsitakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Kombineeritud uurimustele on iseloomulik: · nii etteplaneeritus kui ka kujunemine protsessi käigus · kombineeritud meetodite põhjendus · saadud andmete integreeritus uurimuse eri etappides · kasutatud protseduure kujutatakse visuaalselt · nii kinnised kui ka lahtised küsimused · erinevad andmekogumisviisid
...................................................... 13 3.3.2 Struktureeritud vaatlus ....................................................................................... 15 3.4 Intervjuu..................................................................................................................... 16 3.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................. 17 4 Kokkuvõte uurimustulemustest ........................................................................................ 17 4.1 Sekundaarandmete analüüs........................................................................................ 17 4.2 Vaatlus ................................................................................................................... 18 4.2.1 Struktureerimata ........................................................................................
Töötajate vastuste analüüsimisel selgus, et tööga rahulolu ja rahulolematus ilmnes täiesti erinevat laadi olukordades. Rahulolevana tunti end situatsioonides, mil töötajad said näidata enesealgatust, töö pakkus arenemisvõimalusi, jagati tunnustust ja tajuti edutunnet. Rahulolematus toodi esile töötingimuste, rahalise kompenseerimise, administratsiooni tegevuse, töötingimuste, turvalisuse ja töötajate omavaheliste suhetega seotud olukordades. (Viks, 2009: 8) Ta järeldas oma uurimustulemustest, et on kaks rahulolu faktorit, millest motivatsioonifaktorid suurendavad rahulolu ja hügieenifaktorid tekitavad rahulolematust (Haav, 2006). Juhi mõju alluvate tööga rahulolule 2.2 Hügieenifaktor Uuringu käigus ilmnes, et teatud faktorid tekitavad tööga mitterahulolu. Need faktorid olid otseselt seotud töötaja keskkonnaga. Hügieenifaktori moodustavad töötasu, töötingimused,
Kõige kehvem on olukord puu-ja juurviljadega, mis on pidevalt poes käies riknenud ning ostu sooritamiseks tuleb ikkagi teise poodi minna. Samuti ei suudeta kliendi kaebusi või küsimusi kiirelt lahendada vaid parimal juhul jooksutatakse ühest kohast teise kuni lõpuks klient oma vastuse saab. Kokkuvõttes võib öelda, et Maxima suurimaks puuduseks on just teenindajate kvalifikatsioon. 5.PARENDUSETTEPANEKUD MAXIMA KAUPLUSE TEENINDUSKVALITEEDI TÕSTMISEKS Nagu võib uurimustulemustest järeldada on kõige olulisem müüjaid koolitada. Müüjad peaksid saama lisaks keeleõppele, mis on niikuinii elementaarne ka klienditeeninduse koolitust. Müüjad peavad mõistma, et tegelikult on klient see, kes talle palka maksab, sest kui poes kliente ei käi, siis ei oleks ka temal töökohta. Töötajad peavad mõistma, et nemad on just need, kes organisatsiooni mainet loovad, hoiavad ja ka langetavad.
Mehed vastasid jällegi üheselt, naiste vastused jagunesid kahte kategooriasse. KOKKUVÕTE. Käesoleva uurimustöö teemaks oli teada saad, kuidas suhtub grupp inimesi teles näidatavatesse reklaamidess, nende mahtu ja sisu jälgides. Töö hüpotees oligi teada saada, kuidas inimesed suhtuvad teles näidatavatesse reklaamidesse. Saadud 39 uurimustulemustest selgub, et inimesed suhtuvad telereklaamidesse suht halvustavalt. Huvitav fakt, mis tuli uurimustööst välja, oli see, et nii naised, kui ka mehed, peavad täiesti mõtetuteks nii naiste hügieenisidemete, kui ka pesupulbrite reklaame. Üleüldiselt suhtutakse reklaamidesse mitte positiivselt, arvatakse, et neid peaks näitama vähe ning reklaamid olgu konkreetsemad. Ettepanekud: Reaalsust arvestades, siis tegelikult ei olegi võimalik võidelda selle reklaamitulva vastu.
säilitamine. - 96% klientidest, kes on kokku puutunud teenindusprobleemiga ei verbaliseeri oma kaebust, vaid lihtsalt lahkuvad vaikselt. Rahulolev ja lojaalne klient ostab rohkem, soovitab teistele, on vähem hinnatundlik ja temale müümine maksab vähem. Rahulolematutel klientidel on aga tihti võtmeinfo selle kohta, mida tasub teha paremini või teisti, milliseid muudatusi sisse viia. 9 Rahulolu uurimisel on mitmeid eesmärke ja uurimustulemustest tulenev kasu võib olla samuti mitmekesine. Kokkuvõtvalt on eesmärgid ja kasu esitatud tabelis 3. Tabel 2. Rahulolu uurimise eesmärgid ja kasud. Rahulolu eesmärgid Rahulolu info kasud Mõista klientide ootusi ja nõudmisi Paraneb klientide lojaalsus Kindlaks määrata, kui hästi ettevõte Reageeritakse kiiresti turumuutustele ja konkurendid neid ootusi ja nõudmisi rahuldavad
protsenttabelites ja tulemuste olulisuse statistiline testimine. 28 Kvantitatiivne uuring · Votab erapooletu seisukoha uurimises osalejate ja keskkonna suhtes · Uurib uldkogumit voi valimit, mis esindab uldkogumit · Tekitab arvulisi andmeid esitamaks sotsiaalset keskkonda · Valmistab umbisikulise objektiivse raporti uurimustulemustest 2. Andmeanalüüsi meetodid infoteaduses. Andmekogumismeetod viitab viisile, kuidas andmed on saadud kas naiteks ankeetkusitluse, poolstruktureeritud intervjuu, fookusgrupiintervjuu jne abil. Andmeanaluusi meetod selgitab, millega ja kuidas kogutud andmed on toodeldud. Kvalitatiivses uuringus · ei otsita andmetest toendeid