Miks sellist eetilist küsimust võiks nimetada just konfliktiks, on see, et tegelikult on psühhiaatrilistes uurimustes juhtumeid, kus platseebo kontrollkatsetes on platseebo efekti tase kõrge. Näiteks depressiooni uurimustes on raporteeritud 50 % efekti määra, 34 % määra bipolaarse häire, 23% - 34 % määra paanikahäire ja 43 % efekti määra lühiajalise skisofreenia uurimustes (Lau & Mao 2003). Paranemine skisofreenikute hulgas, kes on saanud platseebot uurimuslikes katsetes, on isegi nii tavaline, et see representeerib kliinilistele uurimustele märkmisväärset teaduslikku takistust bioaktiivsete ravimite tõhususe tõestamisel (Kemp & Kalali jt, 2008). Sellised andmed näitavad ehk seda, et kuigi üksikisiku tasandil potentsiaalne risk mingeid tulemusi platseebo-ravist mitte saada või siis psüühilise seisundi halvenemiseks on jäädavalt olemas, ei saa platseebo efekti sagedust alahinnata.
uurimusest oma eesmärgiseade, läbiviimise loogika ja tulemuste iseloomu ning kasutamisviisi poolest. Kui üliõpilastöö on arendusliku iseloomuga, siis on ta oma sisult ja vormilt projekt, mille olulisemad elemendid on uue seisundi (mis?, mida?) ja selle saavutamise vahendite ja tingimuste (kuidas?) projekteerimine ja saadud tulemuse hindamine. Mõistagi tugineb projekteerimine olemasolevatele uurimis- tulemustele, nii nagu uurimuslikes töödes esitatakse järeldustena võimalikud praktilised rakendused. Arendusprojekt lähtub mingist vastuolust, vajakajäämisest, vajadusest tänapäeva kasvatustegelikkuses midagi muuta või parandada. Sellise projekti puhul hinnatakse probleemi elulisust ja aktuaalsust, situatsioonianalüüsi põhjalikkust, lahendite uudsust ja rakendatavust. Projekt sisaldab järgmisi osi: 1. Probleemi seade Sissejuhatus probleemi, milles antakse probleemi või vastuolu lühike
annaabi.ee 
