Seejärel muutus valdavaks paradigmaatilise arenemise kontseptsioon, mille järgi eaduste ja teadusharude kumulatiivse arengu ajajärgud vahelduvad paradigmat muutuvate murranguperioodidega. (EE 1990, teadus) Mis on loodusteadus? Loodusteadusteks nimetatakse eluta ja elusat loodust uurivaid ja käsitlevaid teaduseid. Loodusteadused jaotatakse mateeria liikumise vormide( füüsika, keemia, bioloogia), uurimisobjektide(kolloidkeemia, mikrobioloogia),uurimisviiside(täppisteadused, ekperimentaalteadused) ja nähtuste ajalise( ajalooline geoloogia) või ruumilise jaotuse järgi( regionaalne füüsiline geograafia). Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseadusi, nad loovad looduskasutuse teoreetilise aluse. Fundamentaalsetele loodusteadustele tuginevad rakendusteadused( tehnika, põllumajandus-teadus, meditsiin).( EE 1990, loodusteadus.) Kustkohast said loodusteadused alguse ? Antiikajal tunti loodusteadust loodusfilosoofia nime all
Muist- peegeldavad pigem fiktsionaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet Muist- seotud jutustamisaja kontekstiga, sh nt eriti meediatekstidega Muist on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt, hea teema arusaamade liikumisest. Tänapäeva muistendid on oluliselt seotud teiste infoväljadega. Kui muutub rahvaluule kui iseseisva teksti arusaam, kandub see üle ka minevikku. 70'ndate liikumine, rahvustelt väikestele rühmadele. Uurimisviiside muutumine 1970. aastateni esil liigikeskse ja strukturalistlikus uurimises pärimusnähtuse (kas teemade, mtiivide või ülesehituse , seesmiste skeemide) levik-> selle ajel olid väljaspool teadust esil küsimused nähtuse tekkest ja kasutuskestvusest. Nt Jõulukuusk- esimest korda riias 1510 või Tallinnas 1441; ent tegemist ei ole kindlasti mitte sama jõulukuuse traditsiooniga, mida tuntakse tänapäeval. 1970- aastatest küsimus nähtuse tähendusest konkreetses aeg-ruumis.
ühe füüsikalise süsteemi; uurides statistiliselt füüsikaliste paaride komponentide omadusi (heledusi, spektreid, suhtelisi kaugusi), võib muu seas teha huvitavaid järeldusi tähtede arenemiskäigu kohta. Nüüdisajal on see vast ainus võimalus Struve ja tema järglaste kogu töövilja ärakasutamiseks. Veel huvitavamad oleksid suurearvulised andmed kaksiktähtede orbiitide kujude ja perioodide kohta, kuid need, nagu öeldud, võivad praeguste uurimisviiside juures välja kujuneda alles aastatuhandete jooksul; praegu teame vaid umbes ühe saja kaksiktähe orbiite, mis on küll äärmiselt väärtuslik kogus, liiga väike aga üksikasjalise statistilise uurimise jaoks. Struve järglased (laiemas rahvusvahelises mõttes) jätkasid ja jätkavad tööd nii kaksiktähtede kataloogi täiendamise kui ka juba tuntud kaksiktähtede mõõtmise sihis. Nüüdisajal on kaksiktähtede nimestikkudes
kogumisel NB! tunnetus, mitte ainult tekst - Muistend pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid - Muistend peegeldavad pigem fiktsonaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet - Muistend seotud jutustamisaja kontekstiga, sh näit. eriti meediatekstidega - Muistend on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt hea teema arusaamade liikumisest Koguda tuleb kogu seda ümbritsevat konteksti. Uurimisviiside muutumine: 1970. aastateni esil liigikeskses ja strukturalistlikus uurimises pärimusnähtuse (kas teemade, motiivide või ülesehituse, seesmiste skeemide) levik selle ajal olid väljaspool teadust esil küsimused nähtuse tekkest ja kasutuskestvusest. Nt. jõulukuusk esimest korda Riias 1510 või Tallinnas 1441; ent tegemist ei ole kindlasti mitte sama jõulukuuse traditsiooniga, mida tuntakse tänapäeval.
ajalugu. 1885. a esitas pronksiaja periodiseeringu (jagas 6 perioodiks). Põhines darvinistlikul arusaamal arengust: esemetüübid arenesid nagu loomaliigid, aja jooksul toimus muutusi, mis parandasid esemete omadusi, mõned tunnusjooned aga jäid veel tarbetunagi püsima. 8 Uue arheoloogia sünd 1960.-ndatel uus pöörde arheoloogias. Selleks ajaks oli kuhjunud rahulolematus seniste uurimisviiside kohta. Radiosüsiniku meetod oli teinud dateerimise lihtsaks, dateeringu andmine ei olnud enam uurimistöö peaeesmärgiks. See oli tähtis, kuid seda sai nüüd teha palju lihtsamalt ja tõhusamalt, mistõttu arheoloogile jäi võimalus esitada palju nõudlikumaid küsimusi. Traditsiooniline arheoloogia ei seletanud midagi, kui, siis ainult rääkides inimeste migratsioonist ning oletatavatest mõjudest uue arheoloogia tekkimine
üldise diskursi erijuht. 4) Juriidiline argumentatsioon on praegusaja riikluse tingimustes teatud ulatuses kontrollitav ja kritiseeritav legislatiiv- ja täidesaatva võimu poolt. Toodud piirid iseloomustavad juriidilise argumentatsiooni „mänguruumi“ koninentaal- Euroopa õigusruumis, õigusteaduse seisukohalt ei oma need aga siduvat tähendust. Õigusteadus on internatsionaalne teadus ja pole õiguskultuuri, kus puuduks JAT. Õigusest olemas olevad erinevad ettekujutused ja uurimisviiside erinevused võivad teadusliku tunnetuse viia erinevatele tulemustele. 2.2. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur Juriidilisest argumentatsioonist saab ratsionaalselt rääkida siis, kui ühiskonnas on õigusnormid kui üldise iseloomuga käitumismastaabid. Eriti aktuaalseks muutub küsimus juriidilisest argumentatsioonist siis, kui on toimunud sotsiaalne konflikt. Õiguse realiseerija seisukohast vaadatuna toimub õiguse realiseerimine sageli märkamatult, mis on ka loomulik.