Selle enim uuritumaks tulemiks on post-transkriptsiooniline geenivaigistamine . See ilmneb siis, kui guide-ahel paardub mRNA komplementaarse järjestusega ning katalüütiline RNA indutseeritud geenivaigistamiskompleksi(RISC-i) komponent argonaut tekitab lõike. See protsess on jaotunud süsteemselt terves organismis hoolimata siRNA piiratud molaarsest kontsentratsioonist. Tänu selektiivsele RNAi mõjule geeniekspressioonis on see väärtuslikuks uurimisvahendiks nii rakukultuurides kui ka elavas organismis. Viies sünteetilist dsRNA rakkudesse, võib see kutsuda esile konkreetsete huvipakkuvate geenide supressiooni. RNAi saab kasutada ka raku suuremahulise geenide väljalülitamise korral, kui süstemaatiliselt lülitatakse välja kõik geenid, aitamaks tuvastada komponente teatud raku protsessidel, nagu raku jagunemisel. Lisaks on RNAi paljutõotav töövahend nii biotehnoloogias kui ka meditsiinis. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
Tehti 25 000 filmi, 15 tundi filmi. Projekti eesmärgiks oli kirjeldada visuaalselt Bali saarte elanike eetost näidata nende mitteverbaalset käitumist ja selle läbi uurida nende tõekspidamist ja abstraktset mõtlemist. Mead sidus selle lastekasvatamisteooriaga, kuidas mõjutab last see, kuidas vanemad teda kasvatavad. Arvas, kui pildi või filmi peal näitab, siis see on piisavaks tõendusmaterjaliks (oli saanud palju kriitikat). Visuaalne materjal oleks nagu ise uurimisvahendiks ja selleks fotografeeriti ja filmiti igapäevast käitmust. Kaamerate abil vaadeldakse ja seal kogutud materjalist avastataks eluolulised kultuurinähtused. Bateson viis läbi rutiinset pildistamist ja filmis sagedalt, kõike tihti ilma lavastamiseta, et saada pildile spontaanne tegevus. Mead tegeles väikeste beeebidega ja kirjeldas nende suhteid täiskasvnutega, kuidas toimub interaktsioon. Ehk, mis meetoditega lapsi kasvatatakse. Võrreldati pildiseeriad ja filmilõike ning
(põhimõtteliselt!) olla kuitahes väike. Mehaanika käsitleb vedelikku pideva keskkonnana. Et leida vedeliku liikumise võrrandit, peame oskama matemaatiliselt kirja panna vedelikuosakestele mõjuvaid jõude. Kuna osakesi mõjutavad kõige sagedamini teised (naaber-)osakesed, on vaja suurust, mis iseloomustaks neid jõudusid. Et me oskame mõõta-arvutada tahketele kehadele mõjuvaid jõude, kasutamegi vedelike uurimisel nende kontakti tahkete kehadega. Kõige tavalisemaks uurimisvahendiks on silindriline anum, milles liigub tihedalt kolb. Kui sellele kolvile mõjuda jõuga, kandub see jõud üle kolvi all anumas olevale vedelikule ning meil on täielik alus oletada, et jõud vedeliku sees on samaväärsed vedeliku ja kolvi vaheliste jõududega. 34 Katse näitab, et oluline pole mitte kolvile mõjuv jõud, vaid selle jagatis kolvi pindalaga. Kui
annaabi.ee 
