peatükkide pealkirjad ja esialgne järjestus. 6. Uurimistöö andmete analüüs - kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel analüüsida. 7. Uurimistöö läbiviimise etapid: teema valik teabeallikatega tutvumine uurimistöö kava koostamine eesmärkide/hüpoteeside sõnastamine andmete kogumine andmete analüüs uurimistulemuste tõlgendamine ja üldistamine 8. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade - uuritavast probleemist antakse ülevaade erinevate teabeallikate abil kogutud teabe abil (teaduslikud allikad). 9. Uurimistöö käigus kogutakse materjali töö uurimisküsimuste ja hüpoteeside kontrollimiseks. Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. 10. Uurimistööle esitatavad kriteeriumid: uudsus ja aktuaalsus süsteemsus
• probleemistik, uurimistöö probleemi, eesmärgi, ülesannete loogiline seotus, sõnastuse täpsus; • metoodika ja andmeanalüüs, uurimismeetodi/uurimismeetodite sobivus antud töö teostamiseks ja andmetöötluse teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste rakendamisvaldkond ja võimalikud rakendamisviisid;
12.02 Õigusteaduse ülesanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne tundmaõppimine selle kriitilise interpretatsiooni ja uurimistulemuste argumenteeritud esitamise abil. Õigusteadus kui „koguvusteadus”: 1. Õigusdogmaatika 2. Õiguse ajalugu 3. Õigussotsioloogia 4. Õiguse filosoofia- põhiküsimused: 1) kas õigus on olemise komponent ja eskisteerib kui tegelikkuse fenomen? 2) Kas saab üldse midagi teada või saab kinnitada, et olen midagi teada saanud? 3) tuleb võtta seisukoht inimese olemise mõttekusest. Õiguse mitmetasandiline tundmaõppimine: 1. õiguslik tegelikkus 2
Käesolevas uurimistöös kasutatavad andmed on saadud spordiregistrist ning kohalikelt omavalitsustelt. Analüüsi tulemuste põhjal võib väita, et mitmes maakonnas on vähe korvpalli harrastajaid. Kõige vähem on korvpalli harrastajaid spordiklubides Põlva maakonnas (191) ja kõige rohkem on Harju maakonnas (3575). Spordikoolides puuduvad harrastajad Hiiu-, Jõgeva-, Valga- ja Võrumaal, kuid kõige rohkem on jällegi Harju maakonnas (732). Uurimistulemuste põhjal võib väita, et enim tuleks arendada korvpalli alast tegevust Hiiu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Korvpalliharrastajate arvu vähesuse põhjuseks võib olla treenerite ja harrastajate, väljakute ja sobivate eestvedajate puudus. Seega võib öelda, et Eestis tegeletakse küll palju korvpalliga, aga seda peamiselt suuremate linnadega piirkondades. Maakohtades jääb korvpalli harrastajate arv aina väiksemaks ning
võimalikku tulemuslikkust. Uuringu lõpuks leidis mudel endale hulga toetajaid, kes tajusid sellel olevat olulist mõju lastele ning noortele ja tundsid kursuseid nende teadmistele palju juurde andnud olevat. Samuti leidus ka vastaspool, kelle meelest pole CISM tegelikult sellele sihtrühmale suunatud ning pakub vaid raamistikku, ei muud. (Morrisson: 771-772) 3 Kokkuvõte Vastakate ning üsna väheste uurimistulemuste tõttu vajab CISM mudel kindlasti veel katsetamist ning vaatlust. (Morrisson: 773) Ma ei oska otseselt tuua välja punkte, kuidas saaksin CISM mudelit oma tulevases töös ära kasutada, kuid ühe näitena, sõtumata minu tulevasest töökohast kriisi küüsis olevale tuleb anda võimalus rääkida, kui ta seda vajab. 4
1.7 Uuriti fotosünteesi intensiivsust mõjutavaid tegureid. Järgmistele küsimustele vastamisel kasutage graafikul olevat infot. GRAAFIK. (pole siin, aga küsimused ja vastused on) 1) Sõnastage uurimusküsimus ehk probleem. Kuidas muutub fotosünteesi intensiivsus erinevate CO 2 promilli sisaldustega õhus 2) Sõnastage uurimuse hüpotees. Hüpotees: Intensiivsus kasvab kui CO2 on rohkem õhus 3) Tehke graafiku alusel 2 üldistatud järeldust uurimistulemuste kohta. 1. Mida rohkem suureneb süsihappegaasi sisaldus õhus (promillides), seda suurem on fotosünteesi intensiivsus. 2. Umbes 0.15-0.2 promilli vahepeal intensiivsus stabiliseerub.
Kontrollitavad 10. Mis on metodoloogia ja mida kujutavad endast metodoloogilised printsibid? Miks need on vajalikud? Metodoloogia on õpetus teadusliku tunnetuse põhimõtete kohta, mida tuleks silmas pidada mingite faktide tuvastamisel ja neist lähtuvate otsuste tegemisel. Metodoloogilised printsiibid kujutavad endast metodoloogia kõige tähtsamaid seadus/tõekspidamisi • objekti ja aine märkamiseks, • uurimistulemuste taha nägemiseks, • seoste-sõltuvuste mõtestamiseks, st nende tähenduse avastamiseks, • uurimistulemuste rakendusala avardamiseks 11. Mis on meetod? Millised olulisi meetodeid peaks valdama uurimistöö kirjutamiseks ja juristitöös üldiselt? Meetod on kindel/äraproovitud tee/viis mingisuguse eesmärgini jõudmiseks. Kvantitatiivsed meetodid, kvalitatiivsed uuringud, kirjandusallikate
See meetod valiti eeskätt põhjusel, et ei tekiks erinevast võimupositsioonist tingitud konfl ikti uurija ja uuritavate vahel (Gibbs, 1997), sest uuringu vastutav täitja on õppejõud ja struktuuriüksuse juhataja. Lisaks võimaldas rühmaintervjuu uuringus osalenutel üksteist täiendada ning kujundada ühised seisu kohad ja osutada individuaalsetele eripäradelev 13. Kivestu jt artikli põhjal kirjeldage lühidalt uurimistulemuste temaatilist andmeanalüüsi! 14. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, mis on kirjalik võrguintervjuu? 15. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, kuidas koostati käesolevas uurimuses intervjuu kava? 16. Mis on transkribeerimine? 17. Millised on intervjuu eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega? 18. Millised on vaatluse eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega?
number 6 Probleemi püstitamine - number 2 7. Uuriti fotosünteesi intensiivsust mõjutavaid tegureid. Järgmistele küsimustele vastamisel kasutage graafikul olevat infot. 1)Sõnastage uurimisküsimus ehk probleem- Fotosünteesi intensiivsus ehk sisaldus õhus. 2)Sõnastage uurimuse hüpotees- Fotosünteesi intensiivus(sisaldus õhus) on jäänud pidama umbes 0,28 (%) protsendile. 3)Tehke graafiku alusel kaks üldistatud järeldust uurimistulemuste kohta-Süsihappegaasi sisaldus on kasvanud 0,03% lt - 0,28%-ni. 0,03-lt % on see väga kiiresti tõusnud 0,18% peale, ning sealt edasi on protsess ühtlaselt aeglustunud 0,28%peale. 8. A.Fleming avastas penitsilliini 1928.aastal. Kasvatades uuringute jaoks baktereid, leidis ta fotol kujutatud olukorra: agar-söötme alaosas on näha hulgaliselt bakterite kolooniaid, ülaosas aga hallitusseene koloonia. Bakterid ei ole asunud elama hallituse lähedale. Mis uurimisprobleemi püstitas A. Fleming
kindlasti. Väikeste ja pikaajaliste kiiritamiste tagajärgi uuritakse aga riskianalüüsi meetoditega. Sel puhul on tagajärjed tõenäosuslikud, nii nagu ka autosõidu puhul. Arvata võib, et mida suurem on kiiritusdoos, seda suurem on ka vähki haigestumise tõenäosus. Kui suur see risk siiski on? Seda on väga keeruline kindlaks teha, sest väikeste kiiritusdooside tagajärgi on raske eristada muudest kasvaja tekkepõhjustest. Hiroshimaja Nagasaki õnnetuste uurimistulemuste alusel on tehtud arvutusi, mille põhjal tundub, et 10 millisiivertine (0,01 siivertit) kiiritusdoos võiks põhjustada ühe vähki haigestumise juhtumi 1000 inimese hulgas. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiirituse põhjustatud vähi tõenäosus on 0,001. Võrdleme seda suitsetaja riskiga haigestuda kopsuvahki. 10 suitsetajast haigestub tõenäoliselt 1 kopsuvähki, ehk: tõenäosus on 0,1. Kiiritusdoosi kasvades suureneb ka vähkkasvajasse suremise risk. Siiski on inimesed oma
distsipliinidevahelised piirid koguni asjaosaliste endi nähtused, vulkanism, magma ja kivimite moodustumine, veeringlus (k.a. lumi ja jää selle protsessi osana), - Sektsioon III. Maa gravitatsioonivälja määramine maailmameri, atmos- ja ionosfäär, Päikesesüsteemi (Determination of the Gravity Field); taevakehade omavaheline toime. IUGG julgustab - Sektsioon IV. Teooria ja metoodika üldised uurimistulemuste rakendamist inimkonna hüvanguks läbi küsimused (General Theory and Methodology); loodusvarade parema kasutamise, loodusõnnetuste - Sektsioon V. Geodünaamika (Geodynamics). ennetamise ja/või nende tagajärgede leevendamise, aga ka looduskeskkonna kaitsel. Kuna ülalesitatud struktuur IAG käesoleva
tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Õnnetusjuhtumite kordumisel koostatakse ka statistika, mis käsitleb õnnetuse toimumist ja selle põhjuseid ning selgitatakse selle abil välja kõige ohtlikumad kohad ettevõttes. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks (tööõnnetuste raportid on kõik originaalid) Tööõnnetuse raport, mis andmeid sisaldab, mitmes eksemplaris vormistatakse ja kellele esitatakse? (4) Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast
Kuidas algajad õppejõud kijreldavad oma õpiarusaamu ja millisena kujutlevad algajad õppejõud oma arengut õppejõuna? 12. Mis on fookusrühma intervjuu (tuginedes Kivestu artiklile)? Fookusrühma intervjuu on rühmaintervjuu, kus uuritavad saavad üksteist täiendada, kujundada ühised seisukohad ja pöörata tähelepanu individuaalsele eripärale. Intervjuu viiakse läbi selles keskkonnas, mis on uuritavatele kodune. 13. Kivestu jt artikli põhjal kirjeldage lühidalt uurimistulemuste temaatilist andmeanalüüsi! Temaatiline analüüs on induktiivne analüüsimeetod, mille käigus identifitseeritakse esimese sammune avatud kodeerimise kaudu andmetes esinevad teemad. Ehk siis võetakse mitu erinevat teemat ja läbi nende teemade analüüsitakse ja võetakse kokku vastajate vastused. 14. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, mis on kirjalik võrguintervjuu? Võrguintervjuu on uurimismeetod, mille läbiviimisel on kasutatud info-ja kommunikatsioonitehnoloogijat
· Psühholoog lähtub oma tegevuses oma kompetentsuse piiridest. Ta ei loo ootusi, mida ta ei suuda täita. · Psühholoog ei soodusta pettekujutluste, illusioonide, väärarvamuste teket ega levikut. · Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töömeetodeid ega vahendeid. · Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes. · Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus, publikatsioonid jm) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele. · Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse. 4. Psühholoogi eesmärgid ja ülesanded Psühholoogi töö eesmärgiks on psühholoogia rakendamine üksikisiku, organisatsiooni või ühiskonna tasandil. Töö põhisisuks on nõustamine psühholoogilistes küsimustes.
rohkem vastavat informatsiooni ja stimuleeriks looma uusi ideid. Need kaks tulemust saavad edasise kogemuse aluseks, mille toel saan õpetaja püstitada uusi probleeme. See õppeprotsess peaks võtma lõputu spiraali kuju. Et selgitada põhimõtet, mille kohaselt on tänapäeval seos minevikuga, kasutab Dewey loodusteadusi, sest tänapäevane ühiskondlik on selline nagu ta on, füüsiliste teaduse(astronoomina, füüsika, keemia jne) uurimistulemuste ja kohandamiste tõttu. Dewey kohaselt on hariduse põhiprintsiip see, et õpetajad peaksid loodusteadusi ja selle seaduspärasusi ning toimimist õpetama koostöös läbi igapäevaelus kasutatavate seadmete, mis tarbivad elektrit, kütet ja valgust. To exemplify the principle of the linkage of the present with past, Dewey (1938) uses the example of natural science because contemporary social life is how we know it because of the application and results of physical science
inten siivsus CO, sisaldus 6hus (%o) 0,05 0,1 o?5 0,3 Sdnastage uurimiskiisimus ehk probleem. Kuidas muutub fotosünteesi intensiivsus erinevate CO2 promilli sisaldusega õhus? S6nastage uurimuse hiipotees. Intensiivsus kasvab kui CO2 on rohkem õhus. Tehke graaflku alusel kaks iildistatud jiireldust uurimistulemuste kohta. l) Mida rohkem suureneb süsihappegaasi sisaldus õhus(promillides),seda suurem on fotosünteesi intensiivsus. 2) Umbes 0,15-0,2 promilli vahepeal intensiivsus stabiliseerub. 15 1.8. A. Fleming avastas penitsilliini 1928. aastal. Kasvatades uuringute jaoks baktereid, leidis ta fotol kujutatud olukorra: agar-s66tme alaosas on niiha hulgaliselt bakterite kolooniaid, iilaosas aga hallitusseene koloonia
2. Täita raport (leida Tööinspektsiooni koduleheküljelt). Raport on lehel lisa 2. 3. Kes peavad juhtunut uurima ja analüüsima (kasutada TTOS seadust, TÕja KH määrus)? Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. 4
ti.ee ---info---2.2 tööõnnetuse raport) · väljastab raporti o kannatanule või tema esindajale 3 päeva jooksul raporti allkirjastamisest arvates o tööinspektsioonile 3 päeva jooksul raporti allkirjastamisest arvates o kohustusliku kindlustuse andjale (haigekassale) o 1 eksemplar jääb tööandjale · registreerib tööõnnetuse vastavas registris ja säilitab registrit 55 aastat · tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõud samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks · kui järgneb tööinspektsiooni ettekirjutus abinõude rakendamiseks või puuduste kõrvaldamiseks: o tööandja teavitab ettekirjutusest kannatanut, töökeskkonnavolinikku, töökeskkonnanõukogu liikmeid, töötajate usaldusisikut; teeb vajalikud järelpärimised, võtab tarvitusele võimalikud abinõud ning teavitab tööinspektsiooni ettekirjutuse täitmisest. 21
Õiguse tõlgendamise teooria Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik? õiguse teooria, õiguse tõlgendamise teooria 10. Mis on metodoloogia? Õpetus tegutsemise printsiipide kohta. Õpetus, mille kohaselt tegutsemine peab olema allutatud printsiipidele. Mida kujutavad endast metodoloogilised printsiibid? Miks need on vajalikud? Metodoloogilised printsiibid kujutavad endast metodoloogia kõige tähtsamaid seadus/tõekspidamisi •objekti ja aine märkamiseks, •uurimistulemuste taha nägemiseks, •seoste-sõltuvuste mõtestamiseks, st nende tähenduse avastamiseks, •uurimistulemuste rakendusala avardamiseks 11. Mis on meetod? Kindel, äraproovitud tee või viis kindla eesmärgini jõudmiseks. Vahend, mille kaudu on võimalik jõuda süstemaatilise teadmiseni. Millised olulisi meetodeid peaks valdama uurimistöö kirjutamiseks ja juristitöös üldiselt? Katse läbiviimine, eksperiment, vaatlus. Õiguse tõlgendamise meetod (normist arusaamine)
arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja töökoha valgustatuse parandamine võivad olukorda leevendada; nägemise diskomfort võib oluliselt vähendada töövõimet; nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb veel: prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel
Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks. Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale
lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: · autori tuntus ja autoriteet · allika vanus · allika usutavus · usaldusväärsus Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede, uurimistulemuste või sünalise vormi esitamist enda omana. Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt: · hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus; · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega;
meetoditega. Sel puhul on tagajärjed tõenäosuslikud, nii nagu ka autosõidu puhul. Arvata võib, et mida suurem on kiiritusdoos, seda suurem on ka vähki haigestumise tõenäosus. Kui suur see risk siiski on? Seda on väga keeruline kindlaks teha, sest väikeste kiiritusdooside tagajärgi on raske eristada muudest kasvaja tekkepõhjustest. Hiroshimaja Nagasaki õnnetuste 5 uurimistulemuste alusel on tehtud arvutusi, mille põhjal tundub, et 10 millisiivertine (0,01 siivertit) kiiritusdoos võiks põhjustada ühe vähki haigestumise juhtumi 1000 inimese hulgas. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiirituse põhjustatud vähi tõenäosus on 0,001. Kiiritusdoosi kasvades suureneb ka vähkkasvajasse suremise risk. Siiski on inimesed oma kiirgustundlikkuse poolest väga erinevad. 4.3. Kiirituse mõju lootele Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi
suurendama. Sama kehtib jõualade puhul, kus soovitatud keskmine valgutarbimise kogus 0,8 g valku kehakaalu kg kohta on ebapiisav. Sellistel juhtudel on soovitatav valgutarbimise kogus 1,4- 1,7 g/kg kohta. Noorsportlastele valguvajadus o samuti kõrgem : kasvava organismi tarbeks. Valgu lisamisel päevaratsiooni tuleb arvestada tarbitava valgu olemust ja omastatavust, eriti taimsest toidust saadava valgu puhul. 1985.aasta uurimistulemuste alusel on loomse toidu faktor vajalik taimse valgu paremaks omastamiseks (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:152). Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim( madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30%) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid (Rein Jalak 2006:127)
.............................................................................................. 10 5.3.Kava koostamine......................................................................................................... 11 5.4.Andmete kogumine uurimuse jaoks............................................................................. 11 5.5.Kogutud materjali läbitöötamine ehk analüüs............................................................... 12 5.6.Uurimistulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine.................................................. 12 5.7.Teoreetilise materjali ja uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks...............13 5.8.Uurimistöö viimistlus.................................................................................................... 13 6.UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................. 14 6.1.Tiitelleht............................
ka kodust tööle/töölt koju juhtunud õnnetused on tööõnnetused? Jah, on Kes peavad uurima tööõnnetust? Töökeskkonna volinik (selle puudumisel töötajate usaldusisik, tööandja või töökeskkonna spetsialist), surmaga lõppenute ja vajadusel ka raskete tööõnnetuste uurimisse tuleb kaasatakse tööinspektor. Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral? Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
3) Intervjuu teostamine struktureeritud ankeedi alusel 4) Teiste kaasamine Kõik etapid on vajalikud edukaks uuringuks. Tulemuste avaldamine uimastisõltlastele endile peaks olema uuringus osalemise motivaatoriks. 4 5.TÖÖ STRUKTUUR. Töö koosneb kahest osast ja mitmest alapunktist. Töö esimeses osas antakse ülevaade sõltuvuse olemusest ja probleemist ühiskonnas. Järgmine osa keskendub empiirilise uuringule: valimi kirjeldamisele, uurimistulemuste esitamisele, analüüsimisele ja omapoolsetele ettepanekutele. 1. Uimastisõltuvuse kirjeldus 1.1.Uimastisõltuvuse probleem Tartus. 1.2 Uimastisõltuvuse kujunemise põhjused ja tagajärjed 1.3 Uimastisõltuvuse rehabilitatsioon 2. Uimastisõltuvuse rehabilitatsiooniteenused Tartus 2.1. Uimastisõltlased Tartu linnas 2.1 Valim 2.2Tulemused 2.3. Uimastisõltlaste rehabilitatsioonivajadus Tartu linnas 2.5 Järeldused ja ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus
Töö integreerumine õppimise ja vaba ajaga. (Lühemad tööpäevad, kuid hilisem pensionile jäämine.) 4. John Hollandi 6 kutse-eelistuste tüüpi (koos kirjeldustega). · Praktiline (Praktilise loomuga tegevused. Masinate, tööriistade kasutamine. Töö vabas õhus. Reeglite järgmine. Füüsiline tegevus.) · Intellektuaalne (Uute teadmiste omandamine. Probleemide lahendamine. Analüüs, info hankimine. Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused.) · Artistlik (Loomingulisus, kujutlusvõime. Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed.) · Sotsiaalne (Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus.) · Ettevõtlik (Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused.)
Artistlik, Sotsiaalne, Ettevõtlik, Konventsionaalne. Inimesed otsivad keskkondi, mis võimaldavad neil rakendada oma oskusi ja võimeid, väljendada oma hoiakuid ja väärtusi ning täita sobivaid rolle. Praktiline (doer) Praktilise loomuga tegevused. Masinate, tööriistade kasutamine. Töö vabas õhus. Reeglite järgmine. Füüsiline tegevus. Intellektuaalne (thinker) Uute teadmiste omandamine. Probleemide lahendamine. Analüüs, info hankimine. Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused. Artistlik (creator) Loomingulisus, kujutlusvõime. Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed. Sotsiaalne (helper) Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus. Ettevõtlik (pursuader) Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused.
töötaja ees- ja perekonnanime, ameti haiguse diagnoosimise kuupäeva haiguse ja selle tekkepõhjused tööandja ja tema aadressi Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele . Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
esines karjumist (kogenud umbes viiendik õpetajad/õpilasi); suhteliselt vähem tuli ette erinevaid verbaalse kiusamise liike (kogenud umbes 10% õpetajaid/õpilasi) ning väga vähesel määral esines füüsilise kiusamise liike (alla 4%). Viimasena toodud uurimistulemused tunduvad olema esmapilgul ettearvatavad, sest selge on see, et kiusamiskäitumine on inimeste vastastikune mõjuprotsess, milles on kaks osapoolt kiusaja ja ohver. Näiliselt esmapilgul ettearvatavate uurimistulemuste taga on aga oluline teave kiusamist õpilaste-õpetajate vahelistes suhetes tajuvad mõlemad osapooled sarnasena nii ulatuselt kui üldise struktuuri poolest seoses erinevate kiusamise liikidega. Neljandaks, õpetajate kiusamine kooli personali (teised õpetajad, kooli juhtkond, koolitöötajad) ja lastevanemate poolt oli ulatuselt väike ja struktuurilt suhteliselt sarnane: alla 9% õpetajatest oli
vanematele kui ka talle endale. Ülikoolikursuse lõpetas Peeter 1906. aastal ning 1907. aastal kaitses ta usuteaduse kandidaadi kraadi. Juba enne täielikku immatrikuleerimist oli Peeter Põld astunud Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ning osales aktiivselt paljudel rahvuslikel sündmustel. EÜS-i tegevus kulges kahes suunas: üks eesmärk oli eestlastest üliõpilaste omavaheliste suhete tugevdamine, teine tegevussuund oli aga eesti ajaloo, keele ning rahvuskultuuri tundmaõppimine ja uurimistulemuste tutvustamine. Ülikooli lõpetamise järel tegutses Peeter Põld mõnda aega peatoimetajana Tallinnas päevalehes Sõna. Mõne kuu pärast lõpetas Sõna ilmumise ja Põld läks tagasi Tartusse, kus töötas Postimehe ning selle asetäitjate Meie Aastasada, Sõna ja Elu toimetuses kuni 1907. aasta sügiseni. PEREKOND 1907. aastal tegi Peeter Põld abieluettepaneku mitmekülgsete huvidega agarale seltskonna- ja karskustegelasele Helmi Einbergile (s. 1882)
Antud töö eesmärkide saavutamiseks koostati ning viidi läbi küsimustik. Tulemused analüüsiti ning kasutades Exceli programmi tehti erinevaid diagramme. Küsitlus viidi läbi G1BK1 klassis. Vastuseid saadi 34, millest 32 olid kasutuskõlblikud. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse ülevaade teema teoreetilisest käsitlusest, teises osas selgitatakse metoodikat ja valimit ning kolmas osa käsitleb uurimistulemuste analüüsi. Autor soovib tänada juhendaja Eva Palki ja küsitlusele vastanud õpilasi (G1BK1) 3 1. Kirjanduse ülevaade 1.1 Enim levinud ohud internetis Enim levinud ohud internetis: 1. Arvutiviirused- Internetiportaalides saadetud lingid või rakendused võivad olla ohtlikud, kuna nad võivad sisaldada viiruseid. 2. Tasulised leheküljed- Internetiportaalides sisestatud telefoni numbriga võid sa liituda enda
2000 - … Küsitlusserverid, Formularserverid (koos küsimustike ja analüüsidega).Veebilehtedel igapäevased küsitlused. 2. TURUNDUSUURINGU PROTSESS 2.1. Turundusuuring, kui teaduslik meetod. Turundusuuringut, kui teaduslikku meetodit iseloomustavad järgmised momendid : - teadlikkus probleemi situatsioonist, - alternatiivsete lahenduste leidmine probleemile (hüpoteesid), - alternatiivide põhjalik uurimine, - tulemuste analüüs, - ideede kontroll uurimistulemuste põhjal. Teadusliku meetodi rakendamisega on seotud kolm põhimõistet: kehtivus, usaldusväärsus ja objektiivsus: Kehtivus, valiidsus. Valiidsus tähendab seda, kui hästi turundusuuring mõõdab tulemust, mille mõõtmisele ta pretendeerib, kusjuures teisi näitajaid kontrollitakse. Näiteks huvitab turundajat reklaamikampaania mõju uurimine müügitulemustele. Valiidsus selles näites – kas ta ikka mõõdab seda, mis oli kavas – reklaamikampaania mõju müügitulemustele.
esinemist uuritavates tekstides. (nt. teatud märksõnad, grammatilised vormid, positiivsete ja negatiivsete konnotatsioonidega iseloomustused vms.) Kvant. ja kval. analüüsi võimalusi võib kasutada kõrvuti, üksteist täiendavalt. Kvantitatiivse analüüsiga, ekstensiivsema uuringuga tuuakse välja teema üldised piirjooned, sügavamaks kvalitatiivseksanalüüsiks viiakse uuritava nähtuse väikese osa põhjal läbi juhtumiuuringud. 17.Selgitage, miks on teaduses oluline uurimistulemuste publitseerimine ning intersubjektiivsuse nõue. Teaduses pole lõplikke tõdesid. Teadust viib edasi teadlaste omavaheline arutelu, uute vaatenurkade avanemine selle kaudu jne. Teaduslik tõde selgineb teadusliku arutelu kaudu. Intersubjektiivsuse nõue: Teadusliku uurimuse tulemused peavad põhimõtteliselt olema teistele uurijatele aruteluks kättesaadavad. Iseenesele sahtlisse tehtud uurimus pole veel teadus. Uurimus muutub teaduse osaks alles siis, kui ta avab ennast teiste
............................................. 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. Uurimistulemused..................................................................................... 12 2.2. Uurimistulemuste analüüs..........................................................................16 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 18 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 19 LISAD.................................................................................................................... 21 Lisa 1................................................
3. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine (1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. (2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. (3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
geenide leidmiseks. Geenivaramu abil tehtavad uuringud on jätkuvad ja ei ole piiratud käesoleva aja teaduse tasemega. 2) Nõusoleku andmine on täiesti vabatahtlik. Kedagi ei tohi diskrimineerida geenidoonoriks olemise või mitteolemise fakti alusel. Keegi ei tohi kallutada mind geenidoonoriks saamise nõusolekut andma. 3) Ma ei või nõuda koeproovi andmise, terviseseisundi kirjelduse või sugupuu koostamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise eest tasu. Olen teadlik asjaolust, et minu koeproovil võib olla mõningane kommertsväärtus ja äriühingud võivad saada andmeid anonüümsete geenidoonorite kohta. Koeproovi, tereviseseisundi kirjelduse, teiste isikuandmete ning sugupuu omandiõigus läheb üle sihtasutusele Eesti Geenivaramu. Selle sihtasutuse on asutanud ja seda kontrollib Eesti Vabariik. Sihtasutust rahastatakse äriühingute poolt.
kuidas käesolev uurimistöö on seotud eelnevalt olemasoleva teabega. Liigutakse üldiselt konkreetsemale, alustades kesksete mõistete defineerimisest. Peatükkidele pannakse sisust lähtuvad pealkirjad. - Uurimismetoodika. Kirjeldatakse uuringu tüüpi, uuritavaid isikuid ja/või uuritavat materjali, andmete kogumise ja analüüsimise meetodeid ja uurimisprotsessi. - Tulemused. Uurimistulemuste esitamine ja analüüsimine, struktureerides materjali uurimisküsimuste v eelnevalt loodud kategooriate kaupa. Tavaliselt tuuakse esimeses alajaotuses uuritavaid v uuritavat materjali kirjeldavad (tausta)andmed. - Arutelu ja järeldused. Uurimistulemuste vaatlemine teoreetilise tausta ja varase- mate uurimuste kontekstis. Antakse hinnang tulemuste usaldusväärsusele, kehtivuse
Samuti leheküljenumbreid ei lisata lisadele. Numbrid lisatakse lehekülgede jalusesse paremasse nurka (Insert /PageNumbers /valida õige asukoht, nupp Format/Start at võimaldab valida, millisest numbrist alates alustada nummerdamist). 8. Kõik peatükid, samuti ka teised struktuursed osad algavad uuelt lehelt (tiitelleht, kokkuvõte, võõrkeelne kokkuvõte, sisukord, lühendite loetelu, sissejuhatus, uurimistöö metoodika kirjeldus, uurimistulemuste peatükid, arutelu, järeldused, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad). Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt ja lisaks pealkirjale peab leheküljele mahtuma ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. Peatükki ei tohi vormistada ainult ühe alapeatükina (näiteks: pt 3. apt 3.1.). Peatüki liigendamisel peab koostama vähemalt kaks alapeatükki (näiteks: pt 3. apt 3.1. apt 3.2.). 9
Kodutud loodavad sotsiaaleluruumide üürimisele.Kuid ka seal ei saaks nad ilma kõrvalise abita (teenused või rahaline toetus) hakkama.Kodutud sooviks saada sotsiaaltöötajatelt nõustamist.Ja väga tähtis on kodututele supiköögi kasutamise võimalus. TÖÖ JA SISSETULEK Peale elukoha leidmise oli kodututele järgmiseks eesmärgiks töö leidmine.Praegu saadakse oma põhisissetulek juhutöid tehes, taara ja metalli kogumisega ning prügikaste sorteerides. Tartu uurimistulemuste põhjal järeldavad uurijad, et praegune kodutu on omanud töökohta, kuid see pole pakkunud püsivat suhet ja stabiilset sissetulekut ning enamjaolt on töö olnud madalat kvalifikatsiooni nõudev.Mida pikem on aeg töötuna,seda ebakindlamaks inimene muutub (alaneb enesehinnang ) .Seda raskemaks muutub uue töökoha leidmine. Seega:kodututele töö leidmine on raske ja tihti tulemuseta,kuid resotsialiseerimisel väga oluline
jne). Empiirilise uurimuse puhul peab see peatükk sisaldama ka statistilise töötluse tulemusi ning nende usaldusväärsuse hindamise meetodeid. Uurimistöö esimene või teine peatükk kirjeldab tavaliselt uuritava teemaga seotud üldist tausta. Kolmandas peatükis töö autor interpreteerib (tõlgendab) töö tulemusi. Autor võrdleb töös saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtadega. Arutluse käigus peavad selguma autori isiklikud seisukohad uurimistulemuste kohta. Peatükkide arv tuleneb töö sisust kuid igal juhul peaksid peatükid olema võrreldava suurusega. 2.2.4. Kokkuvõte Kokkuvõttes tuleb välja tuua omapoolsed järeldused ja ettepanekud. Järeldustest peab selguma, kuidas sissejuhatuses seatud ülesanded on lahendatud, milliste tulemusteni on jõutud ning kas töö eesmärk on saavutatud. Kokkuvõttes ei püstitata enam uusi probleeme. 2.2.5 Võõrkeelne kokkuvõte (resümee)
Kliinilised tunnused Diagnostiliste uuringute (testide) tulemused 3. Subjektiivsed ja objektiivsed kliinilised andmed Subjektiivsed andmed on tingitud isikust kes seda on hinnanud. Ja neid andmeid on siis need, mida me ise ja loomaomanik saame hinnata. Nt loomaisu, aktiivsus jne Objektiivsed andmed ei sõltu isikust kes on testi võtnud nt temperatuur. Samuti pulsi- ja hingamissagedusemõõtmine, vere biokeemiliste näitajate määramine jne 4. Uurimistulemuste õigsus (valiidsus) Õigsus näitab millisel määral uurimistulemus väljendab seda, mida tegelikult mõõdeti. Näiteks, kas ja kui hästi diagnostiline test suudab tuvastada teatud haigusetekitajaga nakatunud loomad? Kui õigesti analüsaator määrab veresuhkru taseme? 5. Uurimistulemuste usaldusväärsus (korratavus) Testi võime anda ühe ja sama objekti korduval mõõtmisel sama või üsna sarnase tulemuse. 6. Variatsiooni allikad bioloogiliste tunnuste mõõtmisel
eeluuringutes suhtutakse soosivalt, peetakse uuringu alustalaks siiski üksnes statistilist analüüsi. Kõige teravamalt on kritiseeritud kvalitatiivsete uuringute usaldusväärsust, reliaablust. Kriitikud on nt küsinud, kuidas tagatakse kvalitatiivsetes uuringutes juhtumite eri kategooriate alla liigitamise järiekindlus nii erinevate uurijate kui ka ühe ja sama uurija poolt. See küsimus on sageli üles tõusnud seoses sellega, et kvalitatiivsete uurimistulemuste tõestuseks pakutakse artiklites ja aruannetes liiga nappe väljavõttesid intervjuu- ja vaatlusprotokollidest. Teine põhjus, miks kvalitatiivsed uuringuid kritiseeritakse, on nende poolt pakutud seletuste tõesus, valiidsus. Lausa anekdootlikuks on nimetatud kvalitatiivsete uuringute järeldusi, mis toetuvad üksnes lühikestele vestluskatkedele või üksikutele lõikudele struktureerimata intervjuudest. Valiidsuse ja reliaabluse küsimused kvalitatiivses uuringus pole tähelepanu pälvinud
tööpostil", ,,Lendas üle käopesa", ,,Kaasavaratu", ,,Buratino", ,,Majahoidja", ,,Maailma otsas", ,,Thijl Ulenspiegel", ,,Üks pealuu Connemaras", ,,Kuhu küll kõik lilled jäid", ,,3 õde". Mil määral sõltub Teie arvates etenduse headus näitlejatest Kõik ankeetküsitlusele vastanud märkisid oma vastuses, et etenduse headus sõltub näitlejatest väga suurel määral, ehk lausa 100%. Nimetage Rakvere Teatri parim näitlejaid Uurimistulemuste analüüsist järeldus, et kõige rohkem mainiti näitlejatest Ülle Lichtfeldti nime (74 vastanut ehk 30%), Üllar Saaremäe mainis ära 53 teatrikülastajat ehk 22% ja Tarvo Sõmeri nimi märgiti ära 30 korda ehk 12% vastanute koguarvust. Joonis 3. Rakvere Teatri näitlejad (protsentides) Milliste Eesti teatrite etendusi olete veel külastanud Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem on lisaks Rakvere Teatrile külastatud
andmed: töötaja ees- ja perekonnanime, ameti haiguse diagnoosimise kuupäeva haiguse ja selle tekkepõhjused tööandja ja tema aadressi Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele . Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil. Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuseuurimistoimikuks. Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles esitab ka uurimise lõpetamise põhjuse. Akt peab olema allkirjastatud tööandja esindaja ja töökeskkonnavoliniku poolt. 8 5. Elektriohutus Elektri kasutamine on seotud kahe riskiga: tulekahjud ning elektrilöögid
Nii saad pildi selle suhtest muu kirjandusega loe läbi kokkuvõtted, eessõnad, saatesõnad, sõnastikud, aine- ja isikuregistrid ning lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede, uurimistulemuste või sünalise vormi esitamist enda omana. Eriliseks probleemiks on veel avaldamata tähelepanekute, tulemuste või ideede keelatud laenamine. Samuti on probleemiks esseede ja lõputööde turg internetis. Plagiaadi vältimiseks tuleb kindlasti algallikale ja autorile viidata iga kord kui : kopeeritakse teise autori täpset sõnastust refereeritakse teise autori ideid kasutatakse teise autori poolt esitatud fakte, statistikat, tabeleid, jooniseid, diagramme, pilte jne. Probleemid on
Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid. Refereeringu viide võib olla teksti sees või lõigu järel. Kui pole viiteid algallikatele, siis on töö plagiaat ehk loomevargus – teise autori teksti, mõtete, uurimistulemuste esitamine oma nime all. Internetist võetud tekstide kokkukleepimine on samuti plagiaat. Kõik töös kasutatud teiste autorite seisukohtade, arvandmete, jooniste jms puhul peab olema viidatud, millisest allikast need on. Viitama peab ka oma andmetele (foto, kuvatõmmis jne). Viidata tuleb iga lõiku või lauset, mis ei ole töö autori oma kirjutatud või välja mõeldud. Töö lõpus esitatakse kasutatud allikate loetelu. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja vastupidi.
Uurimistulemuste vormistamine ehk teadusartikli (või seminaritöö) kirjutamine 09.10.2012 Mis teeb tekstist teadusteksti On midagi öelda Väide on kontrollitav Rajaneb allikatel või eksperimentidel Teie teksti järgi peaks olema põhimõtteliselt võimalik eksperimenti korrata või väiteid allikate põhjal kontrollida Viidetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teaduslik meetod 1. 1. Probleem 2. 2. formuleeri hüpotees (uurimisküsimus) 3. 3. tee vaatlused (arhiivitöö, küsitlus vm) või eksperimendid 4. 4. organiseeri ja analüüsi tulemused 5. 5. kas tulemus ...
annaabi.ee 
