bioloogiliste vanemate vahel (eeldusel, et lapsed adopteeriti kohe pärasti sündi või varajases lapseeas), kes ei osalenud kuidagi lapse kasvatamises, ja kasuvanemate vahel, kes vastutavad lapse kasvatamise eest, kuid kel puudub lapsendatud lapsega geneetiline side (lk 74). Bioloogiliste ja kasuvanemate võrreldavus Lapsendatud laste uuringutest on mitmeid variante, kuid ühel või teasel viisil lähtuvad need ikka bioloogilise ja kasuvanema vastandamisest. Nagu iga uurimistrateegia puhul tuleb siingi kriitiliselt vaadelda mitmesuguseid eeldusi, millest analüüs lähtub. Esiteks, kui kedagi võrrelda sarnastega, peavad need vanemategrupid olema laias laastus võrreldavad. Kuigi käitumisgeneetikud rõhutavad, et nii see ongi, ei vasta see ometi tõele. Arvukad uuringud näitavad, et lapsendatud lastel on palju enam ühiseid jooni kui näiteks teismeliste vallasemade lastel või sünnitustraumadega sündinud lastel. Colorado
· Missugused alternatiivid tulevad arvesse? · Kuidas põhjendada oma valikut? · Missuguseid andmeid on oluline koguda? 4) Teoreetiline käsitus: · Missugused teooriad liituvad uurimuse teemaga? · Missugune on uurimuse suhe teooriaga? · Mis on uurimuse võtmemõisted? · Kuidas määratlen mõisteid? · Kas selles uurimuses tulevad arvesse hüpoteesid? · Kuidas püstitan võimalikud hüpoteesid? (2004: 115, 121) Uurimuse teostamisel on alati eesmärk või ülesanne, mis juhib uurimistrateegia valikuteni. Selleks, et valida hea strateegia võib küsida endalt: missugune on uurimisprobleemi vorm? Kas see on oma loomult kaardistav? Püüab see kirjeldada mingit juhtumit või mingi nähtuse vahelduvaid ilminguid või püüab see seletada mingit sotsiaalset nähtust? Kas nõuab uurimus käitumise või tegevuste kontrolli mingil tasemel või püüab see kirjeldada loomulikult toimuvaid asju? Kas uurimuse objektiks olev nähtus on tänapäeva või minevikku kuuluv, seega siis ajalooline
annaabi.ee 
