Eesmärk oli vältida olukorda, kus hindamisel keskendutakse harjumuspärasele tõlgendusele. Uuringu tegemisel lähtuti uuringus osalejate vabatahtlikkuse printsiibist. Saadud teavet ei tohi kasutada vääratel eesmärkidel ega avaldada andmeid uuringuga mitte seotud isikutele (Kuusik, et al., 2010, lk 304). Samuti tuleb austada uuringus osalejate eraaelu puutumatust ja uurija ei tohi kahjustada küsitletava huve. Lõputöö planeerimisel tutvustati uurimisteemat AS XXX esindajale, kes andis nõusoleku uurimistööks. Töö autor töötab ise selles ettevõttes müügijuhina ja omab seega isiklikku kokkupuudet antud teemaga. Töö kava tutvustamise käigus 22.01.2015, lepiti kokku plaanis, intervjuurida eraldi nelja juhtivtöötajat. Intervjuude läbiviimiseks tutvustati eelnevalt uurimistöö teemat ja küsimustikku ning lepiti intervjuuks aeg kokku. Arvestati sellega, et mõlemal poolel oleks teemasse süvenemiseks aega ja võimalust
sugulusstruktuurid, kingivahetus jne). Ajaloolased õppisid antropoloogialt nn. distantseeritud vaatenurka; püüdsid ennast võõrutada enesestmõistetavast. Hollandi ajaloofilosoof Frank Ankersmit (sünd. 1945): "Antropoloogia väärtustas ajaloo jaoks metodoloogilise lähenemise: uurimisaines võib olla kitsas ja näiliselt ebaoluline, ent järeldused üldhuvitavad ja üldise iseloomuga. Ajaloos on väärtustatud tavapäraselt uurimisteemat, ent meetod on onud teisejärguline. Ajalooline antropoloogia on näidanud, et esmapilgul tühiste või pisiasjade uurimine võib aidata mõista minevikku uue nurga alt ja omada tähendust üldise ajaloopildi paremale mõistmisele. Ajaloolist uurimust ei muuda huvitavaks mitte pelgalt uurimisaines, vaid ka see, kuidas seda ainest on uuritud ja milliseid üldiseid järeldusi suudetakse teha." Briti antropoloog E. E. Evans-Pritchard (19021973):
õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste. PÕHIUURINGUD RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasidest, Internetist). Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine.
Curie edutati seejärel professoriks, tema õpetamiskohustused kasvasid, ent laboratoorium ei paranenud. Marie ja Pierre abiellusid 1895. aasta juulis. Järgneva kahe aasta vältel lõpetas Marie oma uuringud teraste magneetiliste omaduste alal. Ta esitas oma lõplikud tulemused veidi enne oma esimese tütre, Irène'i sündi septembris 1897. aastal. Pierre'i isa, erus arst, kolis nende juurde elama ning aitas neil tütart üles kasvatada. Marie hakkas otsima uurimisteemat, mis 4 võiks aidata tal teenida doktorikraadi. Mitte ükski naine maailmas ei olnud seda kraadi veel saavutanud. 3. RAADIUMI AVASTAMINE (1897-1903) 3.1 Kiirtemüsteerium Kaks mõistatuslikku avastust viisid Marie Curie tema elutööni. Detsembrikuus 1895. aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen kiired, mis võisid läbida tahke puu või liha.
rahvusesse kuuluvad D.) Rahvused on kaasajal globaliseerumise tõttu hääbumas E.) Rahvus põhineb etnilistel sidemetel 2p. Esitage näitena üks tunnusjoon, mis Weberi järgi bürokraatia ideaaltüüpi iseloomustab? A.) Hierarhia – tagada kindel vastutus B.) Elukutse – professionaalsus C.) Legaalsuse printsiip – etteennustatavus, kindlus 1p. Nimetage üks antropoloog ning kirjeldage mõne sõnaga mõnda tema uurimisteemat või teooriat: A.) Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid. Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest –
Ajaloolased õppisid antropoloogialt nn. distantseeritud vaatenurka; püüdsid ennast võõrutada enesestmõistetavast. • Frank Ankersmit: antropoloogia metodoloogiline õppetund ajaloole “Antropoloogia väärtustas ajaloo jaoks metodoloogilise lähenemise: uurimisaines võib olla kitsas ja näiliselt ebaoluline, ent järeldused üldhuvitavad ja üldise iseloomuga. Ajaloos on väärtustatud tavapäraselt uurimisteemat, ent meetod on olnud teisejärguline. Ajalooline antropoloogia on näidanud, et esmapilgul tühiste või pisiasjade uurimine võib aidata mõista minevikku uue nurga alt ja omada tähendust üldise ajaloopildi paremal mõistmisel. Ajaloouurimust ei muuda huvitavaks mitte pelgalt uurimisaines, vaid ka see, kuidas seda ainest on uuritud ja milliseid üldiseid järeldusi suudetakse teha.” Ajaloolise antropoloogia kriitika
Pannakse paika esialgne uurimistöö struktuur. Teemakohase allikmaterjali kogumine ja bibliograafia koostamine. Õpilane uurib õpetaja juhendamisel teemakohaseid materjale internetist, raamatukogust jm, küsitleb vajadusel teemaga seotud inimesi. Huvipakkuvate materjalide põhjal koostatakse allikmaterjalide nimekiri koos vajalike viidetega (autor, pealkiri, Interneti aadress jm). Kui uurimistöö aluseks on ilukirjandusteos, loeb õpilane teose läbi ja täidab lugedes uurimisteemat silmas pidades erinevaid ülesandeid. Materjali läbitöötamine, süstematiseerimine, liigendamine. Valitakse teemakohane materjal, mida töös refereeritakse või muul moel kasutatakse, viidates allikale. Korrastatakse vajalik kogutud allikmaterjal: sisestatakse küsitluslehtede sisu ja muud märkmed arvutisse. Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi.
annaabi.ee 
