uuringu teele. Rusikareegel meetodite valikuks on järgmine: · Uue tundmatu objekti uurimisel oleks perspektiivsem rakendada kvalitatiivset meetodit, mis võimaldab esile tuua hüpoteese objekti kirjeldamiseks · Järgmisel etapil tasuks hüpoteeside kontrollimiseks rakendada kvantitatiivset uuringut · Kolmandal etapil tuleks kasutada kombineeritult mõlemat meetodit koos. Ühe või teise meetodi eelistamine oleneb paljuski ka uurimisteemast, - objektist, käepäraseist mõõtevahendeist jne. Kvantitatiivset ehk jäika ja mingis mõttes külma uuringut võiks võrrelda lääne meditsiiniga: patsient otsekui jaotatakse suure hulga kitsa eriala tohtrite vahel analüüsimiseks. Kvalitatiivne ehk pehme ja soe uuring meenutab oma holistlikus lähenemises ennemini idamaist arstiteadust. Kui kvantitatiivne uuring võtab looduteaduste eeskujul fookusesse sageli üsna meelevaldselt eristatud tõelisuse killu
5.4. Andmete kogumine uurimuse jaoks Uurimistöö käigus kogutakse materjali töö hüpoteeside kontrollimiseks. Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. Empiiriliseks materjaliks on uurimisküsimusest lähtuvad andmed. Viimaste kogumiseks kasutatakse vastavalt vajadusele andmekogumismeetodeid, näiteks vaatlust, küsitlust, eksperimenti, intervjuud või dokumentide analüüsi. Materjali kogumine ning kasutatavate meetodite valik sõltub uurimisküsimusest ja uurimisteemast. Oluline on materjali kogumise protseduuri korrektsus. Siinkohal tuleb õpilasel kindlasti nõu pidada juhendajaga ning materjalide kogumise protseduur väga põhjalikult läbi mõelda. Uurimistöö materjali kogumise etapi võtmesõna on planeerimine. Materjali kogumist ette valmistades tuleb jälgida, et kogutava materjaliga saaks vastata püstitatud uurimisküsimustele. Liigse materjali kogumist tuleks samas töömahu tõttu vältida. Andmestik on piisav siis, kui