viis võib olla väga ,,näpuga osutav" 6. Uuringustrateegia/disain etnograafia jne. Uurimusstrateegia tähendab uurimuse menetlusliku lahenduse tervikut. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Strateegiad võivad olla kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või kombineeritud meetodeid sisaldavad. Strateegiat võib käsitleda kui uurimismeetodite üldisemat mõistet. 3 traditsioonilist uurimisstrateegiat: · Katseline uurimus mõõdetakse ühe käsitletava muutuja mõju teisele muutujale; on olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid · Ülevaateuurimus inimeste rühmalt kogutakse andmeid standardiseeritud viisil · Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud
3.2 Võrdlev analüüs Kui juhtumianalüüs on kohaldatav ainult ühele juhtumile ja statistiline uuring mitmetele juhtumitele, siis võrdlev analüüs jääb nende kahe vahele olles kohaldatav mõnele (st vähemalt kahele) juhtumile (Lijphart, 1971, 691). Võrdlevat uuringut nimetatakse empiiriliste väidete uurimiste baasmeetodiks. Võrdlev uuring keskendub mõõtmiste asemel empiirilistele suhetele uuritavate objektide vahel. Nagu teised kaks fundamentaalset uurimisstrateegiat eksperiment ja statistiline uurimus -, põhineb võrdlev uuring kahe või enama uuritava objekti vahelistele seostele olukorras, kus kõik teised tingimused jäävad samaks (ceteris paribus) (Lijphart, 1971, 682-683). Sisuliselt on võrdleva analüüsi näol tegemist statistilise meetodiga, milles on vähem uuritavaid juhtumeid, kui statistiliselt usaldusväärse korrelatsiooni saamiseks vajalik. Neid kahte meetodit eristab süsteemne kontroll, mis statistilise uurimuse puhul on
10)Uurimisinstrumendi disainimine (nt. Küsimustik) 11) Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisdisain ehk uurimiskujundus Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastused püstitatud uurimisküsimustele. Sisaldab: Uurimisprobleemi sõnastamist Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke Teooriat, mis on uuringu kontseptuaalseks aluseks (või aluseks hüpoteesidele) Uurimisstrateegiat Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust Muutujaid (sõltuv ja sõltumatu) ja nende operatsionaliseerimist Valimi koostamist ja selle põhjendust Hea uurimisdisain Hea uurimisdisain on loogiline, sidus ja terviklik: Kõik uurimisdisaini erinevad osised peavad olema üksteisega seotud, üksteisest loogiliselt välja kasvama, üksteisega sobituma ning moodustama ühtse loogilise terviku
1. Teooriad ja meetodid Arengu uurimine Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses arengus, imikueas ja lapsepõlves, kui vastsündinu areneb nooreks täiskasvanuks, kes on ise suuteline saama vanemaks. Lapse arengu jälgimiseks on kasutatud kaht erinevat uurimisstrateegiat: läbilõikemeetod ja longituudmeetod. Läbilõikemeetod – uurija võib vaadelda mitut eagruppi korraga. See on kiire ning rakendatav. Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel. Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on
pealkiri. 2.6. Metoodika Metoodika osas käsitletakse võimalikult detailselt ja põhjalikult uurimisobjekte ja valimit (uuritavad isikud, nähtused, materjalid, andmed, allikad jne) – kirjeldatakse uurimisobjekte või uuritavaid (uuritavate hulk ja neid iseloomustavad andmed) ning valimiga uurimuse puhul valimi moodustamise põhimõtteid; 11 uurimisstrateegiat ja andmekogumismeetodeid – põhjendatakse nende valikut, usaldusväärsust ning sobivust uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside tõestamiseks; uurimuse protseduuri – kirjeldatakse millal, kus ja kuidas midagi tehti. Kirjeldatakse andmeanalüüsi meetodeid ja põhimõtteid. Selleks, et lugeja saaks tehtud uuringuid soovi korral mis tahes ajahetkel korrata, peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed
7) Kuidas uuritavatega ühendust saada ja neilt nõusolekut paluda? 8) Kellega korraldusküsimustest nõu pidada? 9) Hankida vajalikud vahendid. 10) Teha uurimuse eelarve. (2004: 164165) Kasutada on võimalik ka valmisandmestikke, neid saab liigitada viide klassi: 1) Ametlik statistika. 2) Statistilised andmebaasid. 3) Arhiivmaterjalid. 4) Varasemate uurijate poolt koostatud materjalid. 5) Muud dokumendikogud. (2004: 174176) ANDMESTIKU KOGUMINE On olemas kolm traditsioonilist uurimisstrateegiat: 1) Katseline uurimus. 2) Ülevaateuurimus (kvantitatiivne survey- uurimus). 3) Juhtumiuurimus (case study), mida võib teostada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. (2004: 125126) Kvantitatiivsete uurimuste traditsioonilised tüübid on eksperimentaalse uurimuse eri liigid ning survey- uurimus. Kvalitatiivses uurmuses ollakse huvitatud: keele tunnustest, seaduspärasuste avastamisest, teksti või tegevuse tähenduse mõistmisest, reflektsioonist Teschi liigitus (2004: 156)
Mis on areng? · Areng viitab protsessile , mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. · Inimestel toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelses arengus , imikueas ja lapsepõlves. · Arenguprotsesse on peamiselt seostatud vanusega. · Arengupsühholoog võib soovida väljha selgitada protsesse, mis olid selle areengu osaks ning teoretiseerida nende üle. · Kaks erinevat uurimisstrateegiat: läbilõike meetod ja longittudmeetod. Mõlemal on eelised ja puudused. · LÄBILÕIKEMEETOD vaatluse all mitu aegruppi korraga. Se on tulemusrikas kui sooviks on väla selgitada mingid oskused teatud vasnuses. · LONGITUUDMEETOD uurimuse all kindlad isikud teatud ajaperioodil. Samu inimesi uuritakse erinevatel ajaperioodidel. Et näha nende arengut mingi asja suhtes. See meetod on aga väga ajamahukas. · BALTESI ELUEA ARENGU KONTSEPTSIONALIEERIMINE kolm
!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! • Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastus püstitatud uurimisküsimustele. • Uurimisdisain paneb paika, milliseid andmeid on meil vaja uurimisküsimustele vastamiseks, milliste meetodite ja strateegiatega neid koguda ning analüüsida • Sisaldab: – Uurimisprobleemi sõnastamist – Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke – Teooriat, mis on uuringu kontseptuaalseks aluseks (või aluseks hüpoteesidele) – Uurimisstrateegiat – Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust – Muutujaid (sõltuv ja sõltumatu) ja nende operatsionaliseerimist – Valimi koostamist ja selle põhjendust Hea uurimisdisain • Hea uurimisdisain on loogiline, sidus ja terviklik: – Kõik uurimisdisaini erinevad osised peavad olema üksteisega seotud, üksteisest loogiliselt välja kasvama, üksteisega sobituma ning moodustama ühtse loogilise terviku • Hea uurimisdisain on ka teostatav ja mitte ülemäära ambitsioonikas: – St
selgitada ettevõttes kasutatavad tulu- ja kulukontod, nende kajastamine kasumiaruandes ning ettevõttes kasutatavad finantsarvestuse reeglid. Deduktiivne analüüs on teooriast ja/või varasematest uurimistest lähtuv analüüs, mida iseloomustab konkreetse uurimisküsimuse olemasolu ja analüüsikategooriate loomine enne analüüsi põhiosa läbiviimist (Kalmus, Masso & Linno, 2015). Järelduste tegemiseks kasutatakse deduktiivset uurimisstrateegiat. Töö autor analüüsib ettevõttes kogutuid andmeid. Saadud andmete põhjal rakendab kasumiaruande skeem 2 kasutamist ning koostab kasumiaruande horisontaal-, vertikaal- ja suhtarvude analüüsi. Andmete uurimiseks ja kasumiaruande koostamiseks teeb erinevaid jooniseid ja koostab kasumiaruande turustuskulude ja müüdud teenuste kulude korrektseks arvestuseks võrdleva tabeli. Uurimustöö tulemusel saadud andmete alusel koostab kasumiaruande skeem 2 ja
annaabi.ee 
