"Põlva maaparandusameti" sündroom liiga kitsas, vähe huvipakkuv uurimisprobleem "Ühe arvu" sündroom selgub üks arv/fakt või tehakse üks tabel ja rohkem polegi midagi uurida "Maailma uurimise" sündroom liiga lai uurimisfookus Uurimisküsimused ja alauurimisküsimused ei lähe kokku või üks alauurimisküsimus vastab kõik teised ära Ei suudeta kasutada varasemates loengutes õpitud teoreetilisi teadmisi 4. LOENG UURIMISSTRATEEGIAD Uurimisstrateegiad Uurimisstrateegia kuidas koguda andmeid, et vastata uurimisküsimustele Peamised uurimisstrateegiad lähtuvalt andmekogumismeetoditest vahel kutsutakse ka uurimismetodoloogiateks Uurimisstrateegiad lähtuvalt ajaraamist Uurimisstrateegiad lähtuvalt uuritavate juhtumite arvust ja iseloomust Uurimisstrateegiad ajaraami järgi Läbilõike-uuringud kogume andmeid siin ja praegu.
standardiseeritud test, ankeet) ja järeldused tehakse statistilise analüüsi põhjal (nt aritmeetilised keskmised, korrelatsioon). Kvalitatiivsete meetodite uuringu eesmärk on välja selgitada inimeste motiive, arvamusi, hinnanguid, suhtumist, reaktsiooni, hoiakuid, eelistusi. Empiiriline andmestik hõlmab erandeid ja detaile. Uuringu läbiviimisel kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad pikemaid isikupäraseid kirjeldusi (nt vestlus, vaatlus) 3 Uurimisstrateegiad Vaatame nüd erinevaid uurimisstrateegiaid ning toome välja nende plussid ja miinused. Käsitletavad uurimisstrateegiad on järgmised: · Juhtumianalüüs (Case Study) · Võrdlev analüüs (Comparative Research Method) · Eksperiment (Experiment) · Teoreetiline uurimus (Theoretical Research Method) · Meta analüüs (Meta-analysis) · Ajalooline uurimus (Historical Research Method) · Tuleviku uuringud (Future Research)
kliendirahulolu mõiste, olemuse ja sisu kohta. - Viia läbi küsitlus, millega selgitatakse välja klientide rahulolu ettevõtte X toodete ja teenindusprotsessiga. - Analüüsida küsitluses saadud tulemusi. - Teha saadud küsitluse tulemustest järeldused ning anda autoripoolsed soovitused ettevõtte X klientide rahulolu tõstmiseks nii toodete kui ka teenindusprotsessiga. 5 Uurimisstrateegiad Antud uurimuses kasutab autor nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset strateegiat. Autor kasutab mõlemat strateegiat kuna kasutatakse ankeetküsitlust ning teatud esitatud küsimused saavad detailsemad vastused kvalitatiivse strateegia korral. Üldisemate küsimuste puhul kasutatakse kvantitatiivset meetodi, mille korral on tulemuste analüüsimine kiirem ning lihtsam. Antud meetodid täiendavad üksteist. 6
• “Põlva maaparandusameti” sündroom – liiga kitsas, vähe huvipakkuv uurimisprobleem • “Ühe arvu” sündroom – selgub üks arv/fakt või tehakse üks tabel ja rohkem polegi midagi uurida • “Maailma uurimise” sündroom – liiga lai uurimisfookus • Uurimisküsimused ja alauurimisküsimused ei lähe kokku või üks alauurimisküsimus vastab kõik teised ära • Ei suudeta kasutada varasemates loengutes õpitud teoreetilisi teadmisi 4. Uurimisstrateegiad Uurimisstrateegiad • Uurimisstrateegia – kuidas koguda andmeid, et vastata uurimisküsimustele • Peamised uurimisstrateegiad lähtuvalt andmekogumismeetoditest – vahel kutsutakse ka uurimismetodoloogiateks: – Kvantitatiivne (quantitative research) – Kvalitatiivne (qualitative research) • Uurimisstrateegiad lähtuvalt ajaraamist: – Läbilõikeuuringud (cross-sectional) – Longituud-uuringud ehk ajavõrdlus-uuringud • Uurimisstrateegiad lähtuvalt uuritavate juhtumite arvust ja iseloomust
väljaarvutatud olulisuse tõenäosust p-value, mida võrreldakse olulisuse nivooga . Mida väiksem on olulisuse tõenäosus, seda olulisem mudel on. Seda, kas uute muutujate lisamine parandab mudelit oluliselt või mitte, saab kontrollida modifitseeritud ehk korrigeeritud determinatsioonikordaja (adjusted R square) abil, mis sõltub muutujate arvust. Kui täiendava muutuja lisamisel korrigeeritud determinatsioonikordaja suureneb, paraneb mudel oluliselt ja lisamine on õigustatud. ERINEVAD UURIMISSTRATEEGIAD KVALITATIIVSES UURIMUSES · Etnograafia (inimeste tegevuse ja nendele tähenduse omistamise uurimine konkreetses kontekstis) · Fenomenoloogia (fookus subjektiivsetel kogemustel ja tähendustel) · Juhtumiuuring (kontekstualiseeritud, multi-meetodiline lähenemine) · Põhistatud teooria (induktiivne, teooria loomisele suunatud lähenemine) · Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel)
Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurimist. Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust, teised toimet. Olemust väljendavad definitsioonid: mis on religioon? Vastavad paremini argiarusaamadele religioonist, on lihtsale lugejale arusaadavamad. Mõttekas kasutada stabiilsete ühiskondade religiooni kirjeldamiseks. Religioon on määratletud täpsemalt, selle sisu tuleb paremini esile. [Olemust väljendavad religioonid:,,tooli näide": Mis see tool on
euroopaliku mõõdupuuga). Võib tunduda,et see pole väga hea kultuur. Varem oli üldnimetus samojeedid, siis otsustati nad jagada erinevateks rahvasteks, kalassaanid. Korraldadi NSV ametnike poolt kalassaanide üldkoosolek. Tulid ainult mehed. Mehed väitsid,et naisi ei kutsutudki. Öeldi,et nüüd on ka naised kalassaanid. Mehed ajasid vastu, et ei saa olla. Nt kõik kauged rahvad on venelased. Emic ja etic – uurimisstrateegiad Emic keskendub kultuurikandjate seletusele ja mõistesüteemidele. Otsitakse seletusi kultuurienomenidele läbi selliste arusaamade, mis eksisteerivad kultuuris endas. Etic – lähtustatakse üldiselt kultuuriteooriast. Selle teooria valguses uuritakse mingist rahvas. Hästi kauge lähenemine. Ei võeta aluseks kohalike termineid, vaid on oma teooria. Emic stateegia ei võimalda eriti võrrelda neid asju. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus(samad mõisted) - igas
reaalne. - Reaalne: tegelik olukord, vaatlustega selguv, uuritavate poolt viidatav vastuolu normatiivsega. Antropoloogias on vastuolu jaoks välja vaja mõelda uurimisstrateegia. Kas lähtutakse vaatlejast (eetiline) või tegijast (eemiline). Uurimisstrateegiad Emic: Eemiline strateegia lähtub uuritavast: kuidas mõtleb uuritav antud asjast: kuidas ta kategoriseerib maailma, millised on jagatud reeglid nii käitumises kui mõtlemises, mis on tähenduslik, kuidas kujutletakse ja seletatakse toimuvat. Uurija tugineb uuritava maailmale ehk mis on kohaliku jaoks oluline. Etic: Eetiline lähenemine seab uurimuse keskmesse selle, mil moel antropoloog kogeb maailma, kuhu ta sattunud on
Samas on see üsna loomulik suhtumine. Kui me teisi kultuure ei austa on palju probleeme ja arusaame. Loomulikus olekus on paljud ühsikonnad etnotsentristlikud, see ei tähenda radikalismi, kuid tihti hinnatakse tugevalt oma väärtusi. On üsna tavaline, et rahva nimetus, mis tuleneb kohalikust keelest tähendab inimest või meest. Rahva jaoks otsitakse nimetus oma keelest, kuid mõnes keeles pole sõna inimene, seega võetakse rahva nimeks mees. emic etic Need on uurimisstrateegiad üldiselt. Emic, keskendub kultuurikandjate seletustele ja mõistesüsteemidele, otsitakse seletusi kultuurifenomenidele, läbi selliste arusaamadele, mis eksisteerivad selles kulturis endas. Arusaam on sellele, kuidas inimesed mõistavad oma kultuuri. Sellise lähenemise eesmärk on tuvastada rahva eripärastid, läbi nende enda suhtumise, arusaamade on seda parem eristada. Etic, lähtutakse üldisest kultuuriteooriast, teooria valgusest uuritakse mingit rahvast
annaabi.ee 
