Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"uurimisseis" - 5 õppematerjali

Eesti keskaeg algus
14
pdf

Eesti keskaeg algus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Eesti keskaja loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Allikad ........ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Uurimisseis .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Selgituseks lugejale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Keskaegse Liivimaa sünd . .

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Eesti looduslikud pühapaigad
32
odt

Eesti looduslikud pühapaigad

Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad:  Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest  Interdistsiplinaarne teema  Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab.  Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik:  Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada.  Välitööd

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
13
doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

Hornungiga) Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad: Fonoloogia: K. Prillop (doktoritöö 2011) Morfosüntaks: K. Habicht (doktoritöö 2001) Süntaks: P. Penjam (doktoritöö 2008), A. Esinurm Leksikograafia: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (kollektiivsed sõnastikud), K. Ress, V.-L. Kingisepp Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau (doktoritöö 2011), H. Laanekask (doktoritöö 2004) Uurimisseis: Elektroonilised kogud nii Tallinnas Eesti Keele Instituudis (http://www.eki.ee/piibel) kui ka Tartu Ülikoolis (http://www.murre.ut.ee/vakkur). Uudne lähenemine vanadele tekstidele ­ kogu materjali elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine. Korpused, sõnastikud, konkordantsid. Arvestada tuleb lähtematerjali raskesti kättesaadavuse ja tõlgendamise keerukusega. Ainese suur varieeruvus vana kirjaviisi eelsel perioodil. Näide: aastatepikkune töö Mülleri

Eesti keel → Eesti keel
66 allalaadimist
Sissejuhatus eesti keele uurimisse
15
doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 21. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Tänapäevane uurimisseis: · Huno Rätsep ­ sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. · Jaak Peebo ­ uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. · Valve-Liivi Kingisepp ­ sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara ­

Varia → Kategoriseerimata
76 allalaadimist
Eesti lähiajalugu
26
docx

Eesti lähiajalugu

ajaloolane nö punkte kirja ei saa. Kõige parem on seis mälestuste osas, ka nõukogude perioodil on üsna palju mälestusi ilmunud, v.a tollased võimuisikud on väga vähe kirjutanud mälestusi, eriti Venemaaga võrreldes. Bruno Saul - üks vähestest, kes avaldanud mälestused, sellest aga väga vähe kasu, sisulist teavet väga vähe. Varasemast perioodist ka Arnold Veimeri jne - tervikuna ei ole tollase perioodi võimukandjad mälestusi kirjutanud. Lähiajaloo uurimisseis: olulisemad teemad, autorid ja perspektiivid. Mis puutub üldkäsitlustesse, siis nõukogude perioodil oli selleks kõige olulisemaks üldkäsitluseks Eesti NSV ajalugu. Tegelikult tähendas uue Eesti NSV ajaloo uurimine ka ajalooteaduse sovietiseerimist. Esimese resulataadinid jõuti 1952. aastal, kui ilmus esimene Eesti NSV ajaloo teos, üheköiteline, üdini stalinistlik raamat, see on päris huvitav lugemismaterjal

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun