Eduard von Toll-i kirjutatud raamatud : -Käbin, I. Maal ja merel: Eesti arste-maadeuurijaid. - Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tartu, 1998, lk. 172-306. -Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln., 1970. 350 lk. - Varep, E. Jooni Eesti kartograafia arengust. Tln., 1960. Middendorff, A.Th.v. Reis Taimõrile. Tln., 1987, lk. 3-10. Avastused: Eduard von Toll pole otseselt midagi avastanud kuid on läbi viinud mitmeid uurimisretki. Uurimisretkel Uus-Siberi saarestikus nägi ta 1886. a. augustis Kotelnõi saarest kirdes kauge maa nelja mäega siluetti ja pidas seda legendaarseks Sannikovi maaks. 1900. a. alanud ekspeditsioonil viis laev «Zarja» Tolli-i taas Uus-Siberi saartele, kust läks jalgsi Sannikovi maad otsima. 1902. a. sügistalvel jäi ta kadunuks, arvatavasti hukkus paksu lumetormi käes . 1902. loetakse ühtlasi ka Eduard von Tolli surma aastaks. Tema nimelised kohad :
1494 aastal sõlmiti tordesillase leping , mille järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne poo avastatavad maad kuuluma hispaanlastele , idapoolsed aga portugallastele . 4)Aasta pärast saabus ta tagasi kaks laeva kaotanud , vürstilaadungiga tagasi koju . Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol, millelt teeniti tohutuid kasumeid. 5)Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci , kes oli kaasas hispaanlaste uurimisretkel , uuris uut rannajoont üsna pikalt . Amerigo Vespucci oli kindel , et ta oli avastanud uue tundmatu mandri , sellep hakkas ta seda ka kutsuma Uueks maailmaks . Saksa kartograaf hakkas lõuna am idaosa kutsuma esimesena Amerigo nime järgi Ameerikaks . 6)Kui Hispaania Vallutaja Vasco Nunes De Balboa oli 1513 aastal panama maakitsust ületates avastanud Vaikse ookeani , muutus India läänetee leidmine Hispaaniale eriti oluliseks . 20 septembril 1519 aastal
asuvad Ojamaa (Gotlandi) saarel Rootsis. Ojamaa ja Saaremaa samalaadsete ökoloogiliste ja kliimaolude tõttu võib oletada, et just Saaremaal võivad peituda meie kevadtrühvlite varud. Väliskolleegid ongi Saaremaal enamasti otsinud kevadtrühvleid nii koertega kui ka omaenda hea nina abil, ent siiani tulutult Pildil on punakadtrühvlid, misleitiEestis 2004. aastalmaasikapeenrast 16.okt 2010 Kirjutab Õhtuleht, et Saaremaal kolm päeva uurimisretkel käinud rootsi teadlane ChristinaWeden kaevas trühvlite otsimisele spetsialiseerunud koerte abiga Kuressaare külje all Loode tammikus välja peotäie hinnalisi delikatess-seeni. Wedeni lootis Saaremaal trühvleid leida seetõttu, et neid kasvab näiteks Gotlandil, kus mullastikutingimused ja kliima on paljuski Saaremaa oludega sarnased. Teadlased leidsid kolme liiki trühvleid, millest kaks on mustaletrühvlilevägalähedased
Öpetaja-isand ütleb küll, et saab tagasi sajakordselt, aga õnn oleks, kui ma saaksin tagasi oma kümme tsentigi.» «Noh, aga häda pole siiski midagi, Jim, sest sa saad jälle rikkaks varem või hiljem.» «Jah, ja ma olen praegugi rikas, näed. Olen iseenda omanik ja olen kaheksasada dollarit väärt. Tahaksirt, et mul oleks see raha; rohkeni ma ei soovikski.» 9. PEATÜKK Tahtsin minna ja lähemalt vaadata üht kohta saare keskel, mille leidsin oma uurimisretkel. Niisiis asusime teele ja jõudsime varsti sinna, kuna saar oli ainult kolm miili pikk ja veerand miili lai. See koht oli kaunikesti pikk ja järsk küngas või kink, umbes neljakümne jala kõrgune. Polnud hõlbus üles saada, -- nõlvad olid nii järsud ja põõsad nii tihedad. Ronisime ümber kogu künka ja leidsime viimaks kaljust hea suure koopa. See oli tipu länedal, Illinoisi-poolsel küljel. Koobas oli nii suur nagu kaks või kolm tuba kokku ja Jim võis seal vabalt püsti seista.
annaabi.ee 
