Saaremaa maastik
See käib tinglikult ka seente kohta. Mükoloogias,
nagu mitmes teiseski valdkonnas, oleneb uuritus uurijate arvu ja ruutkilomeetrite suhtest.
Ometi peab tõdema, et Saaremaa ligi 2700 ruutkilomeetril ei ela ühtegi kutselist mükoloogi.
Eelmise sajandi esimese poole seeneteadlaste uurimused käsitlevad põhiliselt mikroseeni.
Makroseente süstemaatilise uurimise alguseks võib pidada 20. sajandi teist poolt. Viimase 35
aasta jooksul on Tartu mükoloogid korraldanud hulga uurimisreide Saaremaale, et koguda
herbaarmaterjali, mille alusel on koostatud Saaremaa seenestiku nimekirjad. Oma panuse
Saaremaa seente uurimisse on andnud ka ühisekspeditsioonidel osalenud Soome ja Rootsi
mükoloogid. Paarikümne aasta jooksul olen lehikseente kohta materjali kogunud ka ise.
Saaremaa oma seened. Saaremaal armastatakse eriti harilikku kukeseent (Cantharellus
cibarius). Soodsal aastal võib ,,Saaremaa kukeseent" leida eksportartiklina suurtes kogustes ka