Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi. Kvalitatiivsete uuringute eetika Eetiliste nõuete järgimine on nõutud mistahes uuringute läbiviimisel. Eetiliste
rahakulu" sisustamine. (Tolliamet, 2019) ANDMETEKOGUMIS- JA ANALÜÜSIMISMETODITE KIRJELDAMINE JA PÕHJENDAMINE Ettevõtte sõiduautode graafikud saab firmast igal 100% autol on GPS peal. Ja autot kasutavad töötajad peavad kirjutama sõidupäevikut. Analüüsimeetodina vaatan üle kas kõiki autosid kasutatakse vastavalt seadustele ja nõuetele. VALIMI VÕI UURIMISOBJEKSTI KIRJELDUS JA PÕHJENDUS Uurimis objektiks on ettevõtte autod ja nende kajastamine ettevõttes. Seos uurimisprobleemiga seos on suur sest 2018 aastal vastuvõetud uus maksuseadus ettevõtte autodele on alles uudne teema. 4 UURIMISE AJAKAVA JA VORMISTUS Teooria pealkirjad 30.01- 06.02 Teooria kirjutamine 08.02- 24.02 Töö esitamine juhendajale 24.02 Töö vormistamine vastavalt nõuetele 25.02-28.02 Töö esitamne juhendajale 01.03 Pealkirja mõtlemine 04
(Laherand 2008: 29) 2.2 Kvalitatiivsete uuringute kriitika Kvalitatiivsete uuringute aadressil tehtud kriitikast on andnud ülevaate Silverman (2009: 9-11). Tema sõnul käsitletakse sotsiaalteaduste metodoloogia õpikutes, kus domineerivad kvantitatiivse meetodite põhimõtted, kvalitatiivseid uuringuid sageli kaunis tähtsusetu uurimissuunana, mida tasub kaaluda vaid uuringu varases staadiumis, et ennast enne tõsisemat kvantitatiivset uuringut uurimisprobleemiga paremini kurssi viia. Ehkki ,,mittekvantitatiivsete" andmete kogumisse seesugustes eeluuringutes suhtutakse soosivalt, peetakse uuringu alustalaks siiski üksnes statistilist analüüsi. Kõige teravamalt on kritiseeritud kvalitatiivsete uuringute usaldusväärsust, reliaablust. Kriitikud on nt küsinud, kuidas tagatakse kvalitatiivsetes uuringutes juhtumite eri kategooriate alla liigitamise järiekindlus nii erinevate uurijate kui ka ühe ja sama uurija poolt
Inimesed peavad olema vahetult seotud uuritava probleemiga 3. Inimesed peavad esindama oma populatsiooni 4. Inimesed peavad olema isiklikult seotud uuritava probleemiga 11. Diskursuse analüüs on 1. nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse uurimismeetodi vorm 2. Kvantitatiivse uurimismeetodi vorm 3. kvalitatiivse uurimismeetodi vorm * 4. kvalitatiivse uurimismeetodi sünonüüm 12. Valim on usaldusväärne kui 1. kõik uurimisprobleemiga seostamata isikud on uuritud 2. kõik uurimisprobleemiga seotud ning seostamata isikud on uuritud 3. kõik uurimisprobleemiga seotud isikud on uuritud * 13. Milline alltoodust on kõige parem kvalitatiivse uurimismeetodi teema? 1. Keskmise vanuse seos tervisega Eestis ning Rootsis 2. Keskmise vanusega seotud argiteadmised ning nende kujunemine lapsepõlves * 3. Keskmise vanus ja selle seos perekonfliktide levikuga Eestis
mõtlemise võimet veel uurimata (või väheuuritud) materjalide analüüsil ja argumenteeritud teksti koostamise oskust. Uurimusi võib koostada kolmel tasemel: · kirjeldav uurimus; · kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine; · probleemi põhjuste analüüsimine. Uurimistöid võib jaotada kahte liiki: teoreetilised (e. ülevaated, nn. review) ja eksperimentaalsed (e. uurimused, nn. case study). Teoreetilistes töödes antakse kirjanduse põhjal ülevaade uurimisprobleemiga tegelemise seisust, üldistatakse senisaavutatut ja näidatakse edasise uurimise võimalusi. Uurimuste korral kogutakse mingile probleemile vastuse leidmiseks andmeid, analüüsitakse neid ja esitatakse järeldused. Ülesehituse alusel võib eristada nn. väitekirjapõhiseid ja artiklipõhiseid uurimistöid. Artiklipõhine töö on ülesehitatud sarnaselt teadusartiklile ja koosneb järgmistest osadest:
veel uurimata (või väheuuritud) materjalide analüüsil ja argumenteeritud teksti koostamise oskust. Uurimusi võib koostada kolmel tasemel: kirjeldav uurimus; kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine; probleemi põhjuste analüüsimine. Uurimistöid võib jaotada kahte liiki: teoreetilised (e. ülevaated, nn. review) ja eksperimen- taalsed (e. uurimused, nn. case study). Teoreetilistes töödes antakse kirjanduse põhjal üle- vaade uurimisprobleemiga tegelemise seisust, üldistatakse senisaavutatut ja näidatakse edasise uurimise võimalusi. Uurimuste korral kogutakse mingile probleemile vastuse leidmiseks andmeid, analüüsitakse neid ja esitatakse järeldused. Ülesehituse alusel võib eristada nn. väitekirjapõhiseid ja artiklipõhiseid uurimistöid. Artiklipõhine töö on ülesehitatud sarnaselt teadusartiklile ja koosneb järgmistest osadest:
• Tänamine ANKEETKÜSITLUSED • Mis? Andmekogumine kirjalikult esitatud küsimuste abil • Miks? Lihtne, kiire, töödeldav (täpsus? usaldusväärsus?) • Kus? Avalik arvamus, hoiakud/eelistused, valikud, seos ja mõju, tagasiside, turu- uuringud, personalivalik… KÜSITLUSE ETTEVALMISTAMINE • Eesmärk selgeks! Operatsionaliseeritud muutujad. Lisateemad. • Sihtrühma määramine! Kelle kohta teen järeldusi. Sihtrühma seotus uurimisprobleemiga. • Küsitluse korraldus paika! Kuidas ja millal. Motiveerimine. • Maht ja aeg KÜSIMUSTIKU ÜLDSTRUKTUUR • Pöördumine • Küsimused – teemaplokkidesse • Vastaja andmed: sugu, vanus, haridus, sissetulek, elukoht, rahvus, • Tänusõnad. Tagasiside meeldetuletus PÖÖRDUMINE • Kes? Olen TLÜ üliõpilane … • Mida? viin läbi uuringut … • Miks? Soovin selgitada …. • Kasutus? … et parandada …. • Palve vastata ….
aja. Sellised uuringud eeldavad palju raha, kannatlikkust (uurija ei tohi ära surra). Keeruline meetod, seetõttu kasutatakse harva. · Küsitlus. Levinuim kvantitatiivne meetod. Kasutatakse, et saada andmeid mingi sotsiaalse grupi kohta. Suhteliselt kiire ja odav võimalus mingile probleemile lahendust leida. · Intervjuu. Kasutatakse siis, kui pole vaja küsitleda nii palju inimesi. Samuti siis, kui on tegemist intiimsemat laadi uurimisprobleemiga (näiteks soovin uurida seksuaalselt väärkoheldud inimesi). Kasutatakse samuti siis, kui soovitakse põhjalikumalt mingit teemat avada. Tõeliselt avada seda, kuidas inimesed ise oma maailma näevad, kuidas oma käitumist põhjendavad. Küsimusi saab vestluse käigus täpsustada, muuta. Võivad esile kerkida mitmed teemad, millest uurijal uurimust alustades aimugi ei pruugi olla. · Vaatlus
· Postmodernne objektiivset reaalsust pole olemas sellist, mis ei sõltuks inimesest endast, keelest jms vähemalt ei saa me seda tunnetada. Keelelisel tähendusel suur roll. Seega pole ka ühtainust tõde, on subjektiivsed seisukohad, tõlgendused, tõed. *Mis on see reaalsus, millel puudub tähendus? 2. loeng Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Meetodi valiku seos teooria ja uurimisprobleemiga Tundmaõppimise viisid: · Deduktsioon Alustada teooriast, hüpoteesist, siis pöörduda empiiria poole eesmärgiga hüpoteese ja teooriaid kontrollida. Üldiselt üksikule. Testime olemasolevaid teooriaid. Positivistid. · Induktsioon Alustab empiirilisest, andmekogumisest, analüüsist, selle töö käigus tekivad uued teooriad. Genereerime hüpoteese, teooriaid, uut teadmist. Fenomenoloogid
· Määratleda valim: kes võiks antud teema kohta planeerimaks võimalikku intervjuuks kuluvat omada piisavat informatsiooni aega · Visandada intervjuu plaan üldised teemad ning nende teemadega seonduvad küsimused · Koostada lõplik intervjuu juhend ja küsimused · Võrrelda küsimusi uurimisprobleemiga: kas see · Kasutatud intervjuu juhend peab olema lisatud küsimus võib anda vastuse antud probleemile lõputööle (Tepp) (Tepp) Poostruktureeritud intervjuu: Poostruktureeritud intervjuu: küsimused küsimused
annaabi.ee 
