Mariin Virolainen, RIRIB12 Uurimisplaan "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning nendevahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?" Minu töö uurimiseesmärgiks saab olema analüüsida, milline on Eesti peavoolumeedia lipulaeva, Postimees.ee, nägemus Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi ajal ja selle järgselt kahe riigi omavahelistest suhetest ning teineteisest sõltumisest. Töö uurimiseesmärki toetav uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb - moderniseerumisega kaasneb paratamatult ka riikide suurem sõltumine üksteisest. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga Eesti peavoolumeedia oma riigi kodanikele kahe riigi vahelisi suhteid, Venemaa seisukohast va...
raamatutele igasugused seadused, määrused, käskkirjad, ajakirjade artiklid, arhiivdokumendid. Teadustöö 2. Etapp: kirjanduse valik ja analüüs. · kirjanduse põhjal veendutakse, et keegi ei ole varem lahendanud uuritavat probleemi; · saab selgeks, mis antud küsimuses on läbi uuritud; · saab taust ja teoreetilist infot; · leitakse kinnitus, et antud teema on üldsusele huvitav. Teadustöö 3. Etapp · Töö esialgse uurimisplaani koostamine töö esialgne teema, selle valiku põhjendus, probleem, uurimisküsimused, uurimisobjekt ning aine, töö eesmärk ja ülesanded, (hüpotees) uurimismeetodid, oodatavad teoreetilised ja praktilised tulemused. Teadustöö 3. Etapp. Probleem Teadusliku probleemi tunnused on: olukord või nähtus on ebatavaline, puudub lihtne vastus; küsimuse vastus omab laiemat tähendust; olukord või nähtus on uuritav;
Koosneb kahest poolest On sisukas On sõnastatud konkreetselt PEALKIRI, PROBLEEM, EESMÄRK JA HÜPOTEESID/UURIMISKÜSIMUSED PEAVAD OLEMA OMAVAHEL KOOSKÕLAS! · Olemas oleva informatsiooniga tutvumine Teema kohta kirjanduse lugemine Arhiiv Ümbritsevad inimesed · Uurimusülesande täpsustamine töö eesmärki toetavad tegevused 2. Planeerimisetapp · Uurimisplaani koostamine Tegevused, mis vajalikud uurimuse läbiviimiseks · Taustaloomine Uurimusprobleemide sõnastamine - Varasemad tähelepanekud elust - Võimalikud seosed - Taust internetist ja kirjandusest Hüpoteesi(de) või uurimusküsimus(te) sõnastamine · Uurimismeetodi valik Töös kasutatavate teaduslike meetotite kogum
Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude stiilide kasutamist. Loetelude viitamisel tuleb tähele panna, et kui soovitakse viidata tervet loetelu, tuleb viide märkida vahetult enne loetelu algust. Kui aga viidatakse loetelu ühte elementi, märgitakse viide vastava elemendi järele. Näide: Uuritava probleemi piiritlemisviis mõjutab (Ghauri & Grønhaug, 2002: 38) - uurimisplaani valimit; - mõõtmisi; - andmete kogumist; - valimit; - andmeanalüüsi; - soovitusi. Töö peatükke ja muid osasid ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus. 3.1.4. Lühendid ja arvud Lühenditest on kirjalikes töödes soovitatav kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid, näiteks nr, vt, lk – selliste lühendite järel punkti ei esitata. Nimelühendite
tegemine, andmete ‘tõlkimine’ Saadud informatsiooni konteksti arvestav tõlgendamine Saadud tulemuste kokkuvõtmine s.o kontrollimine seoses uurimisküsimustega (eriti hüpoteeside puhul) Uurimuse puudulikkuste hindamine (Mis jäi uurimusest välja, miks, missugused uued probleemid on tekkinud uurimuse käigus?) Vihjete tegemine uuele uurimusele – uute uurimisprobleemide pakkumine seoses andmetega või hüpoteeside esitamine (nt põhistatud teooria arendamise puhul) Ülesanne: uurimisplaani koostamine Koostage uurimiskava eelnevalt valitud teemal 7. Kvalitatiivse uurimisviisi põhilised suunad/traditsioonid Põhilised suunad ja analüüsimeetodid Viis traditsiooni või põhisuunad J. Creswell’i (1998/2007) järgi: Põhistatud teooria Etnograafia Juhtumiuurimus- Fenomenoloogia Narratiiviuurimus 11 Kvalitatiivne sisuanalüüs Diskursusanalüüs Vestlusanalüüs (konversatsiooni analüüs) Retoorikaanalüüs Osalustegevusuuring
➧Ruumis peaks olema vähe segavaid asju, mis võivad lapse tähelepanu vajalikult infolt kõrvale juhtida. ➧Uuringule eelneb enamasti kontakt vanematega, kellega lepitakse kokku, mida ja mis eesmärgil uuritakse. Mõnikord võib olla vajalik vormistada vanema(te) nõusolek kirjalikult. ➧Laste uurimine sisaldagu näidisülesandeid. Lapsed ei pruugi ainult verbaalsete juhiste põhjal mõista, mida nad tegema peavad. ➧Ole valmis uuringu käigus muutma esialgset uurimisplaani, kui lapse jaoks on ülesanded kas liiga keerulised või liiga lihtsad. Eriti erivajadustega laste puhul ei või iial kindlalt ette teada, milline on lapse tase ja seetõttu peaks uuringu kavandama hästi paindlikuna. ➧Lapse tegevuse protokollimine peaks olema nii märkamatu kui võimalik, sest laps võib ka sellest tegevusest otsida vihjeid oma tegevuse õigsuse kohta või võib see lihtsalt lapse tähelepanu kõrvale juhtida. Samas peaks protokoll
· töö keeleline tase; · argumentatsiooni veenvus, järelduste ja ettepanekute põhjendatus; · töös kirjeldatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine ning küsimustele vastamine avaliku kaitsmise käigus; · töös käsitletava materjali illustratiivsus. Uurimistööde täpne hindamisjuhend on toodud lisas 1. Juhendamine Uurimistöö on õpilase iseseisev töö, mis toimub koostöös juhendajaga. Juhendaja roll on suunav: ta aitab teema valikul ja uurimisplaani koostamisel, soovitab kirjandust, jälgib töö vastavust sisulistele ja vormilistele nõuetele. Juhendamine saab alguse juhendaja ja õpilase kokkuleppest. Õpetajal on õigus keelduda õpilase valitud teemat juhendamast, kui õpetaja ei ole antud valdkonnas asjatundja või õpilane ei ole suuteline töö eesmärke sõnastama. Üks täiskohaga õpetaja võib ühe õppeaasta jooksul juhendada kuni kolm uurimistööd.
annaabi.ee 
