Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja subjektiivseid tähendusi, mida inimesed oma tegevusega seovad. Kvantitatiivsed tuginevad pigem loodusteadustest pärinevale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks selgitada nähtusi subjektiväliselt, objektiivselt. Kontrollivad püstitatud teoreetilisi hüpoteese, mõõtes uurimisobjektide väliseid tunnuseid, kasutavad sotsiaalsete nähtuste uurimiseks arvulisi seoseid. 4.Selgitage positivistliku uurimisparadigma põhiseisukohti Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Positivism ei eralda teooriat praktikast, taotleb täppisteaduslikkust ja formaalset mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav . 3 põhiseisukohta: · Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused · Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias · Sotsioloogia ülesandeks on empiiriale tuginedes prognoosida sotsiaalseid nähtuseid 5
3. Relativistlik. 4. Pühendunud (ollakse viimaks). Kui praktikat tähtsustatakse üle, muutub see harjumuspärseks ja me ei õpi uusi lähenemise. Kui me reflekteerime praktikat saame küsida, mis teeb praktika heaks läbi teooria ja praktika. Sotsiaalpedagoogi ees on selline probleem, millele on palju lahendusi ja lähtub kliendist. Erinevad perspektiivid. Sotsiaalpedagoog vaatab haridust läbi sotsiaalsete prillide sotsiaalne reaalsus läbi hariduse. Uurimisparadigma võib olla kvalitatiivne või kvantitatiivne. Pole valmis lahendusi sotsiaalpedagoogilistele probleemidele . Perspektiivi võtmine-teooriad: 1. Teadvustatud perspektiivi arendamine 2. Perspektiivi säitilitamine 3. Võime muuta perspektiivi. Perspektiivide korrastamine on pidev metategevus igapäevaelus SP. Sotsiaalpedagoogiline sekkumine: on oma iseloomuliselt pedagoogilised. Sekkumine on millegi tegemine
Uurimisstrateegiad ajaraami järgi Läbilõike-uuringud kogume andmeid siin ja praegu. Longituud-uuringud erinevate ajaperioodide võrdlus Juhtumi-uuring ja võrdlevuuring Juhtumiuuring väikese arvu (enamasti 1 või 2) juhtumi sügavuti uurimine Võrdlev uuring üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine Uurimisparadigmad Uurimisparadigma püütakse vastus leida kahele olulisele filosoofilisemat laadi küsimusele Sellest lähtudes võiks sotsiaalteadustes eristada kolme uurimisparadigmat: Positivistlik lähenemine Interpretatiivne lähenemine Realism Uurimisparadigmad Uurimisparadigma Põhiidee Uurimisstrateegia Riigiteaduste paradigma
kui vaadata valdkonnapoliitika kulutuste, tööriistade ja lahenduste lõikes. Püüda tüpologiseerida Ida- 2 Euroopat. Pigem tegu teatavate koonduvate klastritega. Nn klastripõhine lähenemine kasulik ka nn uue heaoluriigi kontekstis, kuid oluline, et nende dünaamilisus ja mitme dimensioonilisus on arvesse võetud Hea tüpoloogia- kõikehõlmav, vähendab keerukust olemasoleva uurimisparadigma raames (exhaustive and mutually exclusive); siin ei saa olla kriitikat selles osas, et kaasused on ambiguous- empiirilised kaasused on nagu on. Ideaaltüüpide analüüsis on küsimus selles, mil määral üks või teine kaasus kuulub konkreetsesse ideaaltüüpi; mitte ükski ei kuulu kunagi täielikult 2. Loeng Heaoluriigi kujunemine Poor Law/ Vaeste seaduse periood (16-18. sajand): Riske lahendati kohalikus kogukonnas (külas,
– Juhtum: organisatsioon, poliitika, reform, sündmus, protsess, sotsiaalne grupp, erakond, liikumine… • Võrdlev uuring – üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine – Võib olla suure arvu juhtumite (Large N) analüüs ja laiemaid üldistusi pakkuv võrdlus – Võib ka olla väiksema arvu juhtumite analüüs (Small N) ja sügavutiminev võrdlus Uurimisparadigmad I • Uurimisparadigma – püütakse vastus leida kahele olulisele filosoofilisemat laadi küsimusele: – Mis on sotsiaalne reaalsus – kas ta on objektiivselt olemas ja eksisteerib meist sõltumata või ta on meie konstruktsioon/kujutlus (nn. ontoloogilised eeldused)? – Kuidas me saaks sotsiaalset reaalsust uurida ja seletada – kas sarnaselt nagu loodusteadustes - vahetult tunnetada ja uurida, või on sotsiaalteadustes oma spetsiifilised uurimisviisid (nn. epistemoloogilised eeldused)?