Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit.
Merkuur on ainuke keha Päikesesüsteemis, mille orbiidi/pöörlemise resonants ei ole 1:1 Merkuur on Päiksesesüsteemi tumedaim planeet Merkuur on kollast või tumehalli värvi Merkuur on tiheduse poolest Maa järel teine suurtest taevakehadest Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem Uurimislugu Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr) Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Merkuuri vaatlemine on läheduse tõttu Päikesele väga keeruline. Ta on Maalt nähtav üksnes päikesetõusu ja päikeseloojangu ajal. Merkuuri on kasutatud ka relatiivsusteooria täiendavaks kontrollimiseks, sest Merkuuri pinnalt peegelduvad radarisignaalid peavad ülemise konjunktsiooni ajal
Jakob Westholmi Gümnasium Maavärin Referaat Autor: Marianne Lung 4.c klass Juhendaja: Airi Metspalu Tallinn 2018 Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purunevad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel. Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril, kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedr...
Kool Pluuto Referaat füüsikas Juhendaja: Koostaja: Klass: Tallinn aasta Sisukord Tiitelleht............................................................................................................................................1 Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 Teema Pluuto.................................... .......................................................................................... 4-8 Pildid..............................................................................................................................
Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseinspektsioon, 73- 87. 4. Tamm, J., Toos, G., Kalman, J., Mäll, J. (1997). The construction- archaeological investigations in the Cistercian St.Michael's Convent in Tallinn. Rmt: Arheoloogilised välitööd Eestis 1998. Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseinspektsioon, 130- 142 5. Tamm, J. (2002). Eesti keskaegsed kloostrid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 6. Tamm, J. (2009). Tallinna Püha Miikaeli klooster: ehitus- ja uurimislugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 9
07. juunil 1995 kirjutatigi kinkelepingule alla. Koheselt hakati tegema ettevalmistusi muuseumi avamiseks mõisas. Otsustati alustada sellest, et seada mõisasse üles hädapärast vajadust rahuldav ekspositsioon. Ühiskondlikus korras tehti kiire sanitaarremont häärberi kahes paremas olukorras olnud ruumis (praegused muuseumi tööruumid). Ühiskondlikus korras koostati ja pandi üles ka ekspositsioon, mis kajastas Lihula piiskopilinnuse minevikku ja uurimislugu, Lihula mõisa ajalugu, Lihula alevi ajalugu. Lisaks tõi Haapsalu firma Lossikivi Lääne-Eesti paekivi näidised ja oma toodangut. See kõik valmis 1995. aasta augustis-septembris. Ametlik muuseum Lihulas siiski veel puudus. Hakatigi uurima selle loomise võimalusi. Oli selge, et muuseum ei saa tegutseda ühiskondlikel alustel. Muuseumi tähtsuses ja vajalikkus suudeti veenda nii toonast Lihula vallavalitsust kui volikogu. 23. novembril 1995 võttiski Lihula vallavolikogu vastu otsuse
Dialektomeetria - Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Eelkõige sõnavarasuhted ja statistilised analüüsid. Sotsiolingvistika - Uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. · Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. · 20. saj uudne keele nägemise viis. 20. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Kirjakeele ajalugu - on üks lingvistika uurimisvaldkondi, mille objektiks on kirjutatud (nii trükitud kui ka käsikirjalised) tekstid ning kirjakeele kujunemist ja korraldamist puudutavate seisukohtade uurimine. Kirjakeele ajalugu tegeleb perioodiga, mida nimetatakse vanaks kirjakeeleks (varasematest kirjapanekutest 13. sajandil kuni 19. sajandi keskpaigani). Eesti kirjakeele uurimine - Eesti kirjakeele ajalugu hõlmab umbes 480-aastase perioodi, alustades ajast, mil
säilinud · 1600 vallutasid linnuse rootslased. Edaspidi käis linnus PoolaRootsi sõdades korduvalt käest kätte ja oli 1611. aastaks purustatud. On oletatud, et rootslased rajasid linnusesse laskemoonalao, kuid kindlad allikad selle kohta puuduvad. Kaitseotstarbel linnust seejärel ei taastatud. 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul ehitati III eeslinnusele Viljandi mõisa ait-kuivati, mis on säilinud. · Uurimislugu Viljandi ordulinnuse uurimisloo alguseks võib lugeda Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatavat käsikirjalist leksikoni, mille autoriks on Ph. Körber. Esimesed uuringud ordulinnusel toimusid 18781879 Theodor Schiemanni juhtimisel. Nende korraldamiseks loodi oma ühing (Ausgrabungscomité), millest 1881 kasvas välja Viljandi Kirjanduslik Selts. Nende kaevamiste käigus puhastati rusudest ja kaevati välja kogu pealinnus ja osa seda ümbritsevast I eeslinnusest
Keskused ja uurijad: · TÜ: Tiit-Rein Viitso (,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" 2008), Huno Rätsep (,,Sõnaloo raamat"), prosoodia uurimisrühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm; K. Pajusalu, T. Hennoste, E. Niit, P. Päll, J. Viikberg 2009: ,,Eesti murded ja kohanimed" II trükk · EKI: Lembit Vaba, etümoloogiasõnaraamatu töörühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm TÜ ja EKI koostööst sündis murrete arvutikorpus. 21. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Vanakirjakeel on 13-19 sajand. Uuritakse kirjutatud tekste, nii trükitud kui käsikirjalisi. Uuritakse ka kirjakeele kujunemise ja korraldamisega seotud seisukohti. 1525 ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne raamat, mis sisaldas Lutheri missa tõlke. 1535st aastast pärineb osaliselt meie ajani säilinud eestikeelne raamat (Wanradt-Koelli katekismus). Beiträges leidub üksikuid käsitlusi eesti kirjakeelest.
Mõnel laiuskraadil saaks vaatleja jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Seniidis Päike jääb seisma, liigub veidi aega vastassuunas ning jääb uuesti seisma. Lõpuks liigub Päike aina väiksemaks jäädes uuesti horisondi poole. Tähed aga liiguvad taevas kolm korda kiiremini kui Päike. Teistes kohtades on jälle teistsugused efektid. 9 Merkuuri uurimislugu Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Vana-Kreekas oli Merkuuril kaks nime: Apollon hommikutaevas nähtava Merkuuri kohta ja Hermes õhtuse Merkuuri kohta. Astronoomid siiski teadsid, et tegemist on ühe ja sama taevakehaga
Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Vana-Kreekas oli Merkuuril kaks nime: Apollon hommikutaevas nähtava Merkuuri kohta ja Hermes õhtuse Merkuuri kohta. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal
1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest kee...
tööd). Põhisuunad: murded, sõnavara päritolu, nimeuurimine, murdegrammatika, murdekorpused Uurimiskeskused: TÜ ja EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Uno Rätsep, prosoodia uurimisrühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm, Lembit Vaba, etümoloogiasõnaraamatu töörühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm Tööd: ,,Eesti murrete sõnaraamat", murdetekstide sari ,,Eesti murded", murdekorpuste koostamine 25. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Eesti kirjakeele algus: Eesti kirjakeele ajalugu hõlmab umbes 480-aastase perioodi, alustades ajast, mil seni teadaolevalt ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat (1525). See miWittenbergis trükitud teos sisaldas M. Lutheri ssa tõlke. Esimene osaliselt meie ajani säilinud raamat pärineb 1535. aastast (Wanradti-Koelli katekismus). Enne seda üksikuid käsikirjalisi tekste ja kohanimeloendeid.
Eestis. A kiilt rahvas kynõlõs. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. Toim Kadri Koreinik, Jan Rahman. Võro Instituudi Toimõtiseq 8. Võro. 1337. Rätsep, Huno 1976. Lindu tuntakse laulust, inimest keelest. Keel, mida me harime. Tallinn: Valgus. 116120. Saar, Ellu 2001. Eesti on klassiühiskond. Eesti Ekspress. Areen, 15. veebruar Saareste, Andrus 1932. Eesti keeleala murdelisest liigendusest. Eesti Keel, 1740. Tender, Tõnu 1994. Eesti släng: olemus ja uurimislugu III. Keel ja Kirjandus 5, 293 297; 6, 346355. Tender, Tõnu 1996. Eesti släng: olemus, uurimislugu, sissevaade vanglaslängi. Magistritöö. Käsikiri TÜ eesti keele õppetoolis. Tender, Tõnu 2000. Eesti õpilasslängi muutumisest ajas. Vahekokkuvõte Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim. T.Hennoste. Tartu. 138147
võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise (sh keelelise käitumise) varieerumist ja muutumist. Analüüsiobjekt on inimese suhted teiste inimestega, nende suhete kaudu moodustuva võrgustiku struktuur ja selle omadused. Labrie (1988: 217): võrgustikud on vahend, mille abil kirjeldatakse inimese sotsiaalset ümbrust. 21. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Üksikkäsitlusi leidub eesti keele ja kultuuri küsimustele pühendatud saksakeelses ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniß der Estnischen Sprache" (181332). Baltisaksa pastorite uurimuslikud artiklid, nt Jacob Johann Anton Hirschhausen Stahli kirikuraamatute kohta, Johann Heinrich Rosenplänter J. Rossihniuse kirikuraamatute kohta. Villem Reimani eestvõttel ÕESi toimetistes ilmunud G. Mülleri jutlused (1891) ja J. Rossihniuse kirikuraamat (1898).
Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõneleja ja nende päritolu. Tegeleb ka keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod. Suhtlusvõrgustike analüüs. Võrgustikuanalüüsi eesmärk: leida, mil määral mõjutavad erinevad võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise varieerumist ja muutumist (sh keelelise käitumise). 20. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. · J. S. F. Boubrig: ühise kirjakeele vajaduse tõstatamine; eeskuju soome keelest · D. H. Jürgenson (esimene eestlasest lektor) loengud eesti kirjanduse ajaloost, k. a ülevaade varasemast kirjasõnast. Peab huvi suurenemist eesti keele vastu pastoritest kirjameeste Rossihniuse ja Stahli teeneks. Neli perioodi: 1) vanim kirjasõna Stahl; 2) Stahl 1715. a UT; 3) 17151817 (O. W. Masing ,,Maarahva nädalaleht"); 4) 18171840. aastad. · F. R. Faehlmann
) Seda kasutati taeva vaatlemiseks, oli midagi kalendrilaatset, sellega üritati paika panda pöörpäevi. Omanikuks võis olla šamaan, kes jälgis taeva liikumist. Kaared on selleks, et talvist ja suvist pööripäeva paika panna. Ketas on arvatavasti nebras tehtud. Analüüsid näitasid esialgu, et pronks pärineb austria alalt ja kuld karpaatidest. Värsked andmed ütlevad, et kuld pärineb Kagu – Inglismaalt. Stonehenge oli pronksiaja objektidest kuulsaim. Uurimislugu ulatub 17. sajandisse. Seda on peetud oluliseks paigaks ja välja pakutud erinevaid kasutusviise. Põhiosa on tehtud pronkiajal, ehkki on mitu ehitusjärku. Suuremad blokid on 4 m kõrgused. Esimesed ehitised tehti 3000 eKr, kraav ja väiksemad süvendid. On välja pakutud, et oli matusepaik. Järgmise etapi jooksul püstitati väikesed kivid. Põhiline etapp oli 2000 – 1500 eKr, tehti suur ring suurtest kividest. Ehitati sinakast kivist, mis oli kaugelt kohale veetud
Ka kirjapanemisel oli oma iseärasus. Nimelt ei kirjutatud üles mitte enam vana õigust, vaid uut. Hammurapi koodeks kehtis kuni Uus-Babüloonia ajani ning sellest ajast on pärit ka kohtuotsuseid viidetega Hammurapi koodeksile (eelnevast perioodist seda ei ole, kuigi pole alust arvata, et kohtunikud koodeksit poleks kasutanud otsuste tegemisel). Uuesti tuleb koodeks päevavalgele 1901-1902 Susas. Scheil jaotas Hammurapi koodeksi paragrahvidesse ja tõlkis selle. 3.3. Koodeksi uurimislugu Avastamine - steeli leidis 1901/1902 talvel prantsuse arheoloogiline ekspeditsioon J. de Morgani juhtimisel Susa akropolis. Katkendeid on leitud Susas, Ninives (Assüüria kuninga Assurbanipali raamatukogus), Uus- Babüloonia ajast veel 20 katket. Esmane tõlkija Vincent Scheil 1902.a. prantsuse keelde, temalt pärineb ka koodeksi jaotus 282§. Ta oletas, et sambalt on puudu 35§, viimased on hiljem rekonstrueeritud teiste leidude abil. 1914.a. ilmus A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
