Andres Tarand Andres Tarand sündis Tallinnas 11. jaanuaril 1940. 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli klimatoloogina ja töötas aastail 19651968 ning 19701990 Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna botaanikaaias, aastail 19781982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja 19881990 direktor. Nõukogude ajal osales ta Antarktika-ekspeditsioonil ja talvitus Molodjoznaja uurimisjaamas. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal nn Neljakümne kirjale. Laulva revolutsiooni aastatel astus Andres Tarand aktiivselt poliitikasse, osales Rahvarinde, Põhiseaduse Assamblee (1991- 1992), Eesti Kongressi (1990-1992), Eesti Komitee (1990) ja EV Ülemnõukogu (1990-1992) töös. Aastatel 1992 ja 1995-2004 oli ta Riigikogu liige ning aastatel 2004-2009 Eesti saadik Euroopa Parlamendis. 19921994 oli Andres Tarand keskkonnaminister ja 19941995 peaminister
mail 2001. aastal. 6 Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas · 1957-58 oli meregeoloogina diiselelektrilaeval "Ob" 26 aastane Ivar Murdmaa. · 1957-58 ekspeditsioonilaeval Kooperatsija viibis kirjanik Juhan Smuul. Muljete põhjal kirjutas ta "Jäise raamatu", mille eest pälvis 1961. aastal esimese ja viimase eestlasena Lenini kirjanduspreemia. · 1963-65 talvitus USA lõunapooluse uurimisjaamas Amundsen-Scott virmaliste uurija Henn Oona, kes osales ka jääkihtide vanuse määramisel ning pingviinide koduinstinkti uuringutes. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes lõunapoolusel käinud. · 1967-68 talvitus Amundsen-Scotti jaamas ionosfäärifüüsikuna Hain Oona. · 1963-64, 1967-68 ja 1972-73 töötas seismoloogina Novolazarevskaja jaamas geoloog Anatoli Norman.
Konvergents nihkub aastast aastasse ja märgib piiri , kus parasvöötme maailm lõpeb ja polaarmaailm algab . Madala temp. tõttu on aurumine väike ja sademeid vähe. Tuul põhjustab lumetorme. Antarktika loomad elavad meres või mere lähedal. Merelinnud : pääsutormilind, albatross, kajakad, tiirud; pingviinid; küürvaalad; delfiinid, pringlid hülged , vähid kalmaarid jt. Antarktikas puudub alaline elanikkond, vaid teadlased teevad atmosfääriga seotud katseid 70 uurimisjaamas. (Weber, 2005, 73) Antarktis on hiiglaslik jääga kaetud maismaa. Ümber pooluste päripäeva puhuvad tormituuled suunavad vee läänest itta. Hoovused tõstavad vett ja toitaineid merepõhjast üles. Tänu sellele on Lõuna- Jäämeri üks kõige rikkalikumaid mereelupaiku maailmas. Kevadel arenevad hõljumkrevetitaolised koorikloomad ja 1 nende sülem võib kaaluda rohkem kui 10 milj. tonni. ( Burnie, 2005, 176) Mereloomad söövad planktonit
Euraasia Aasia Põhja-Jäämeri Austraalia Austraalia ja okeaania AntarktiS AntarktiKA TUNDA KAARDILT! KLIIMAVÖÖDE vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus- ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused. ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur 89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE
annaabi.ee 
