parajasti orbiidil ümber Jupiteri ja saadab Maale andmeid Suur punane laik Juba 300 aastat on olnud Jupiteril suur punane laik Tegemist on keeristormiga, mille läbimõõt on Maa omast paar korda suurem ( 20 000 km ) Faktid Jupiter peaks olema vähemalt 80 korda massiivsem, et saada täheks, mis võib olla suurem ainult oma sisemise soojuseallika tõttu Jupiteri magnetosfäär ulatub rohkem kui 650 miljoni km kaugusele Tänapäevaste uurimisjaamade ja tulevaste kosmosereisijate kahjuks on keskkonnas Jupiteri lähedal osakesi, mille "kiirgus" on saatuslik kaitsmata inimesele Galileo atmosfäärisond avastas uue intensiivse kiirgusevööndi Jupiteri rõngaste ja kõige ülemiste atmosfäärikihtide vahel. Uus vöönd on ligikaudselt 10 korda nii tugev kui Maa VanAllen'i kiirgusevööndid Rõngad Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad
(tuuma) soojuseallika tõttu. Jupiteril on hiiglasuur magnetväli, palju tugevam kui Maa oma. Tema magnetosfäär ulatub rohkem kui 650 miljoni km kaugusele (üle Saturni orbiidi!). (Pane tähele, et Jupiteri magnetosfäär on kaugel sfäärilisest -- ta ulatub "ainult" mõni miljon kilomeetrit Päikese suunas) Jupiteri kuud asetsevad seetõttu tema magnetosfääris, fakt, mis võib osaliselt seletada mõningast aktiivsust Io'l. Tänapäevaste uurimisjaamade ja tulevaste kosmosereisijate kahjuks on keskkonnas Jupiteri lähedal osakesi, mille "kiirgus" on saatuslik kaitsmata inimesele. Galileo atmosfäärisond avastas uue intensiivse kiirgusevööndi Jupiteri rõngaste ja kõige ülemiste atmosfäärikihtide vahel. See uus vöönd on ligikaudselt 10 korda nii tugev kui Maa VanAllen'i kiirgusevööndid. Üllatav, kuid see uus vöönd sisaldab ka tundmatu päritoluga kõrge energiaga heeliumi ioone.
Muu maailmas 1850 1900 Inglismaal: võeti kasutusele esimene postmark 1840.a USA: teksapükste leiutamine Oscar Levi Straussi poolt Californias Eestis: ajalehed "Eesti Postimees", C.R. Jakobson, M. Veske, J. Hurt jt Kreutzwald "Kalevipoeg" 1857. 20. saj. algus I Maailmasõda Uuringute üldiseloom: biotsönoloogilised (koosluste uurimine) · Uurimisjaamade rajamine: Tvärminne zooloogiajaam 1902.a. · K. Levander 1891-1915: fütoplanktoni ja mesozooplanktoni uuringud. · C. Apstein 1902: täiustas püügiriistu. · H. Lohmann 1908: esmakordselt loendas rakke ja kolooniaid · tsentrifuugitud võrguproovis. · Skorikov 1905: uuris Neeva suudmeala zooplanktonit. · E.Taube 1911: Saaremaa rannikumere fütoplanktonit. · Krabbi 1913: Soome ja Riia lahe fütoplanktonit. · S
Kalanduslikud uurimislaevad on tihti sarnase ehitusega nagu kalapüügilaevad, ainus erinevus on selles, et uurimislaevadel on rohkem ruumi laborite ja varustuse jaoks. Mereväeline uurimistöö: Mereväe uurimislaevad tegelevad allveelaevade ja miinide tuvastamisega, sonari- ja relvakatsetega. Polaaruurimistöö: Polaaruurimislaevad on kujundatud olema samaaegselt ka jäälõhkujad, et paremini tegutseda polaarvetes. Nende laevade ülesannete alla käib ka Antarktika uurimisjaamade varude täiendamine. (http://en.wikipedia.org/wiki/Research_vessel) 4 2. Süvamere puurimislaev CHIKYU Valmis 2005 aasta juulis. Tal on maailma kõige arenumad puurimisvõimed (kuni 7000m sügavusele). CHIKYU peamine eesmärk on hõlbsustada laialdasi tegevusalasi, et panustada inimeste tulevikku. Sinna alla kuuluvad hiiglaslike maavärinate tekkemehhanismi paljastamine, elu
annaabi.ee 
