km2 (Antarktise pindala 14 milj.km2) Reljeef 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km Kõrgeim mäetipp: Vinsoni massiiv 5140 m Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m Kliima · Aasta mahasadanud keskmine lumehulk: 12 cm · Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid. Loomastik · Elustik on enamasti seotud veega. · Antarktika üheks sümboliks peetakse lennuvõimetut pingviini. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki.
ehk Päikese tehiskaaslane oli 2. jaanuaril 1959 üles lennutatud Luna 1 ja esimene selenotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk Kuu tehiskaaslane oli 31. märtsil 1966 lennutatud Luna 10. · Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 700 Rahvusvaheline kosmosejaam · Rahvusvaheline kosmosejaam on madalal maa orbiidil asuv uurimisjaam, mille ehitust alustati aastal 1998 ja peaks valmima aastal 2011. Jaama elektrivarustuse tagavad 12 akut ja päikesepaneelid, mis suudavad tagada pideva elektrivoolu 5060 kilovatti tunnis. · Envisat · Envisat on Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit. See on märtsis 2008 suurim Euroopa kosmoseaparaat kogukaaluga 8211 kg. Envisat viidi päikesesünkroonsele polaarorbiidile 1. märtsil 2002, orbiidi kõrgus 790
Eestlased Antarktikas Eestlaste ajalugu Antarktikas algab 1820.-ndal aastal Lõunamandri avastaja baltisakslasest mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales jääkihtide vanuse määramises ja isegi pingviinide koduinstinkti uurimises ning Haini erialaks oli ionosfääri uurimine. Mount Oona ja Oona Cliff on nimetatud ...
Minimaalne läbilennu kaugus pinnalt oli ca 300 km. Kolm järjestiku läbilendu said võimalikuks tänu sondi ja planeedi orbitaalse resonantsile. Mariner-10 pildistas ca 40 % Merkuuri pinnast. Piltidest selgus, et Merkuuri pind sarnaneb oma välimusest Kuu pinnaga. Sondi abil avastati, et planeedil pole atmosfääri, aga on nõrk üldine magnetväli. Mõõdeti ka pinnatemperatuuri. Teiseks sondiks sai 2004. a. NASA poolt lastud MESSENGER uurimisjaam. 2011. a. märtsis jõudis ta Merkuuri polaarorbiidile ja töötab seal tänaseni. MESSENGERi abil sai võimalikuks koostada kogu planeedi kohta kõrgeresolutsiooniline kaart. Sondi instrumendid võimaldasid uurida Merkuuri pinnase keemilist koostist, selle geoloogilist ajaloo, sisemist ehitust, magnetvälja ja eksosfääri. 7.Sarnasus kuuga Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud
Võimalik, et tema rauast tuum on püsimagnet. Teine hüpotees seletab Merkuuri magnetvälja teket päikesetuule mõjuga. Täpsemalt midagi öelda on raske, sest planeetide magnetväljade tekkepõhjused pole seni veel kaugeltki selged. Merkuur on andnud oma osa ka füüsika arengusse. Tema orbiidi periheeli nihke uurimine on üks tugevamaid argumente Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kasuks. (1) Uuemad avastused ja kosmosesond Messenger Messenger on esimene uurimisjaam, mis enam kui kolme aastakümne jooksul Päikesele lähima planeedi juures käinud. möödus ta Merkuurist umbes 200 kilomeetri kauguselt. Teele saadeti kosmoselaev kolme ja poole aasta eest ning praegu ei jäänud ta veel Merkuuri orbiidile pidama. See saab teoks alles 2011. aastal, aga enne teeb Messenger veel kaks möödalendu. NASA kosmosesondi Messenger kogutud andmete põhjal on Merkuuri pinnal rauda ja ka titaani märksa rohkem, kui varem Maa-pealsete vaatluste ja
Suurim ja mägisem saar on Teravmäed (Spitsbergen). Saarel on teravad tipud, mis kerkivad astmeliselt pikkade ribide, arvukate liustike ja liigendatud rennajoone kohale. Mägede keskmine kõrgus on 800- 1300m, mõned mäed aga ulatuvad üle 1500 meetri. Teravmäed asuvad vaid 1200 kilomeetri kaugusel põhjapoolusest. Sellegipoolest on Teravmägede läänerannik jäävaba ja ligipääsetav suvekuudel. Seal on mõned Söekaevurite linnad ja arktiline uurimisjaam, kuid vähe turismirajatisi. Teravmägede peamised tipud: Newtontoppen 1,717m. Perriertoppen 1,717m. Stormerfj 1,636m. Mountm Irvine 1,585m. Eidsvollejellet 1,434m. Horsundstind 1,431m. Pilt 5. Teravmäed 4.2 Loodusvarad Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid
annaabi.ee 
