Teaduslik revolutsioon
Ühtlasi viitab uuring, et Einsteini
kuulsa muusikalembuse põhjus peitub samuti tema aju anatoomias, kirjutas Science NOW.
Kui Einstein 1955. aastal Princetoni haiglas suri, siis eemaldas patoloog Thomas Harvey surnukehalt aju
ning mõõdistas, fotografeeris ja säilitas selle. Harvey üks kolleegidest lõikas aju 204 tükiks ning tegi neist
mikroskoobi abil ülesvõtted. Neid fotosid saatis ta aegajalt erinevatesse uurimisasutustesse, kuid
vähesed teadlased võtsid vedu. Harvey, kes oma töökarjääri jooksul tegi USAle peale mitu ringi, säilitas
tükkideks lõikamisest pääsenud ajuosa preparaadipurki pappkastis ning kandis seda endaga kaasas.
1998. aastal annetas ta preparaadi Princetoni ülikooli arstiteaduskonnale, kus Einsteini aju säilitatakse
tänini.
Esimene Einsteini aju anatoomiat käsitlev uuring nägi ilmavalgust 1999. aastal, seda juhtis Kanada
McMasteri ülikooli neurobioloog Sandra Witelson
annaabi.ee 
