kus nad võivad aset leida tulevikus. Võrreldi maakasutuse muutusi aastatel 1981-1996 ning ennustati võimalikke maakasutuse muutusi aastateks 1997-2010. Uurimus teostati 4107st muutujuast väljavalitud 20 muutuja põhjal. Tulemused ja järeldused Antud uurimusest järeldati, et kasutades GIS programme koos ehituslubade ja katastriüksuste andmetega Murrells Inlet piirkonnast, annavad need kehtivat teavet maakasutuse muutuste kohta antud uurimisalas. See aitab edukalt ennustada 89% elamumaa muutusi ja 65% ärimaa maakasutuse muutuseid. Üleüldiselt saab väljatöötatud logistilise regressiooni mudeliga ennustada maakasutuse muutuseid 90% täpsusega. Leiti ka, et uuringul on mõningaid piiranguid, mis on tingitud andmete limiteeritusest ja maatüki omadustest. Järgnevatelt joonistelt (Joonis 1) on näha väljatöötatud uurimismeetodiga tehtud maakasutust aastatel 1981 ja 1996 ning ennustatud maakasutuse muutuseid aastateks 1997-2010.
põhjapõtrade karjatamise piirkonnaks, millest antud töös keskendutakse kolmele: Lappi, Hammastunturi ja Ivalo (joonis 1). Kõigis kolmes piirkonnas on pikka põhjapõtrade kasvatamise traditsioon. Muud maakastusviisid on erinevalt arenenud. Joonis . Lappi, Hammastunturi ja Ivalo põhjapõtrade karjatamise piirkonnad Looduse säilitamise tähtsus Looduskaitsealade proportsioonide uurimise eesmärgiks oli teada saada, milles seisneb nende tähendus ÖTde tootmises. Uurimisalas paiknesid erinevad kaitsealade tüübid: Urho Kekkoneni Looduspark, Hammastunturi ning Sarmitunturi põlisloodusalad, Sompio Looduspark, looduskaitse all olevad rabad ja sood, ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad. Need looduskaitsealad on bioloogilise mitmekesisuse ning inim-heaolu seisukohast olulised, kuna pakuvad võimalusi rekreatsiooniks ning ligipääsu looduspärandile. Ökosüsteemi teenused ja CORINE land cover system
uurijaid, kes kasutavad rahvakultuuri mõistet, kui vaatlusaluseks objektiks on rahva tegelik kultuur. Tema arust on rahvakultuur teadlaste ja ideoloogide ühislooming konstruktsioonina, mitte rekonstruktsioonina sellest, "mis tegelikult oli". Pärdi räägib ka linna ja maakultuuri tasandumisest, ning sellest, et kaasajal on rahvakultuur koondunud pigem linnadesse, samuti viitab ta eesti keelse terminoloogia puudumisele ja ebaselgele 2 kasutamisele nn rahvakultuuri uurimisalas (Pärdi: 263-265). Selles suhtes nõustun täielikult Heiki Pärdiga. Samuti on osa tänapäeval rahvakultuuri nime all peetavast (laadad, festivalid ja muud nn. rahva üritused) sageli kommertsimaiguline rahvakultuuri imitatsioon. Rahvakultuuri ei saa esile kutsuda ega simuleerida, see on eelkõige elamise viis (võrdl. soomlaste Enda Loodud Maailm või meie "Vaba stiil" ). Mida suuremaks ja
suhete alusel. Alati elatakse perekonniti, kuid teatud tööde tegemiseks kogunetakse perekondade salkadesse. Perekondade ühendus, perekonnapead lepivad omavahel kokku. Igal aastal ei pruugi samad perekonnad kokku saada. Salgad on poliitiliselt autonoomsed. Sellistes ühiskondades elatakse hajali. · Hõim, sugukond klassikaline antropoloogia uurimisalas olev struktuur - on külad ja sugulasrühmad aga pole valitsust, keskset juhtimist ega sotsiaalseid klasse. - Põhilised sotsiaalsed üksused on põlvnemisgrupid, lähtutakse ühisest esivanemast. Esivanem võib olla reaalne isik, aga ka müütiline (lind, taim, loom). Inimesed loevad end sugulasteks. Genealoogiline teleskopeerimine loetlemisel jäetakse mõned
annaabi.ee 
