Halliste luha taimkatte muutustest
kasvukohatüübis 53,4±9,5% (lisa 4).
Uurimisala luhad jaotati niitude kasutustraditsioone ja majandatavust arvestades järgmiselt
(tabel 1):
1. regulaarselt niidetav ala (A);
2. lühemat aega majandamata ala (B);
3. pikemat aega majandamata (vähemalt 15 aastat niitmata) ala, kus on hiljuti
taasalustatud niitmisega (C);
4. pikemat aega majandamata (vähemalt 15 aastat niitmata) ala, kus on loobutud
niitmisest (D).
Igalt uurimisalalt valiti proovitükk, milleks oli enam-vähem homogeense taimkattega ala.
Antud juhul võib proovitükki võrdsustada taimekooslusega. Proovitüki valikul arvestati
taimkatte mosaiiksust e. laigulisust ja taimkatte kõrgust. Proovitükilt määrati esinevate
taimeliikide arv, mis ühtlasi on tegelik liigifond Pärtel jt. (1996) järgi. Igalt proovitükilt tehti
viis taimkatte analüüsi pandliku prooviruudu suurusega kasutades Zobeli & Liira (1997)
metoodikat