võõras väes · Michael Andreas Barclay de Tolly · 1796: nekrutikohustus 25 aastat teenistust · 1874: üldine sõjaväekohustus: 5 aastat teenistust · Ühtekokku 300 000 meest Vene armeesse · Eesti ohvitserkonna kujunemine · Esimene maailmasõda rahvusväeosad · Eelduseks eestlastest ohvitseride olemasolu · 1. Eesti polk, Aleksander Tõnisson · Eesti Diviis, Johan Laidoner Teine maailmasõda ja Eesti · Mõtlemis- ja uurimisainest.... Kes, kus ja miks sõdis? Kuidas mõjutab tänapäeva ühiskonda? Perekondlik pärimus...? Essee- ja referaaditeemad sõjaajaloost · Nekrutikohustus · Barclay de Tolly ülevaade eluloost · Eesti sõjamehed erinevates armeedes Teises maailmasõjas · Teine maailmasõda Eestis · Metsavendlus · Michael Howard "Sõda Euroopa ajaloos" · Norman Davies "Euroopa sõjas. Lihtsat võitu pole" · Catherin Merridale "Ivani sõda"
Distantsi võib luua aeg, sotsiaalne või geograafiline kontekst. 5 10. Mille poolest erinevad mikroajalugu ja argiajalugu? [Kultuuriajalugu, lk 146–147, 149] Mõlemad uurimissuunad uurivad senise ajaloo diskursuse kõrval tähelepanuta jäänud tavainimeste igapäevaelu, kui argiajaloo fookus lähtub eelkõige uuritava subjektiivsest kogemusest, siis mikroajaloo fookus käsitleb uurimisainest küll detailselt, kuid siiski objektiivselt. 11. Mida tähendab, et tunded on kultuuriliselt konstrueeritud? [Kultuuriajalugu, lk 151] Seda, et tunded ja tajud pole ainult bioloogilised nähtused, mida saab analüüsida vaid neurokeemiliste protsessidena. Aistinguid tajutakse ja tundeid tuntakse eri aegadel ja eri kultuuriruumides erinevalt, nende väärtustamine, tõlgendamine ja neist hoolimine on ajalooliselt muutuv
· kvantitatiivsed, · kvalitatiivsed. Tõsi, mahukamates uurimustes, nagu väitekirjad, kohtab üha sagedamini kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemisviisi ühitamist. Empiirilises uurimuses leitakse vastused teoreetiliselt põhjendatud uurimis- küsimustele empiirilise uuringuga. Empiirilises uuringus kasutatakse kasvatustegelikkuse uurimiseks kvantitatiivseid või kvalitatiivseid empiirilise uurimise meetodeid, mille valik sõltub uurimuse eesmärgist ja uurimisainest . Empiiriliste uurimuste ülesandeks on: · kirjeldada (kasvatustegelikkuse, selle nähtuste ja selles toimuva fikseerimine); · seletada (põhjuslike seoste tuvastamine ja avamine, nende tähenduse ja toimemehhanismide äraseletamine); · mõista ja tõlgendada ; · prognoosida (millegi kulgemise suuna ja viisi ettenägemine). Need teadusele omased üldised funktsioonid omandavad kasvatusteaduslikus uurimuses viimase eripärast, esmajoones aga lähtekohaks olevast paradigmast
Inimesel on oma eesmärk, telos. Kuidas inimene toimib, kui ta teostab oma telost ehk milline on telose leidnud inimmeel. 3. Eetika teadusena näitab, kuidas jõutakse esimesest teise. Eetika peaks meid juhtima otsima inimloomusele vastavat eesmärki ja seda teostama. Eesmärgi tähtsus eetikas Kui hüljatakse mõte, et inimesel on eesmärk või eriline missioon, jätab moraalifilosoofia kõrvale olulise osa oma uurimisainest, s.t teise kolmest põhiosast ja ei ole niimoodi võimeline sooritama kolmandat osa ehk oma põhiülesannet. Et moraalikäsud kuulusid algselt süsteemi, kus nende mõte oli parandada ja kasvatada seda inimloomust, ei ole nad süsteemist väljas enam mõistetavad ja põhjendatavad. Eetika kriis · Modernistlik moraalimõtlemine jättis välja eetika teise põhiosa inimelu eesmärgist ning pärandas meile:
annaabi.ee 
