,,vabad" vs ,,noored" Rahvas vs pärimusrühm Territoorim vs tegevus Objekt vs subjekt ,,asi" vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vt Jaago, Tiiu; Tuisk, Astrid 2011 Rahvaluule minikursus: Rahvaluule kuidas, kus ja millest Sissejuhatus rahvaluulesse mõistesse ja teadusloosse II Folklooriprotsess: uurija ja uuritava suhe, rahvaluule fraasid, rahvaluule kaks ,,elu" Uurija ja uuritava suge Folklorist loeb ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks (vt ,,nähtav" ja ,,nähtamatu" rahvaluule) o Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Need arhiivisäilikud (laul, jutt, tants) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne. o Väljaspool arhviivi eksisteerib ja toimib folkloor orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu.
Kuulujutud arenevad sotsiaalsete pingete aegadel tõlgendades vaenulikku uskumust faktina ja edaspidi tugevneb see uskumus veelgi. Kuulujutu vormis avaldusid üldised stereotüüpsed kujutelmad, lihtsustatud ja karmid hinnangud naabrite ja sisserännanute suhtes. Kuulujutud ja muud folkloorivormid aitavad tugevdada rühma enesemääratlust. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? • Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks • Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folklorisi tegevuse dialoogilisus • Folklorisi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? • Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Neid arhiivisäilikuid (laule, jutte,
anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt ühine tunnust (elukutse, keel, religioon, vms) Vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad) 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Folklorist, kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahenditeks on vahetu jälgimine/osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli-ja videosalvestuste tegemine jne. 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu (I): 1
Dundese järgi on rahvas inimeste rühm, kellel on vähemalt 1 ühine tunnus(elukutse, keel, religioon). Rahvarühmi võib mdoosutada linn, küla, osariik Varasem rahva määratlus rahvas on inimeste hulk, kes moodustav alamliigi, see on tsivilisatsiooni vastand, näiteks talupojad. A. Lang nimetas rahvast kui ,,kirjaoskamatuid kirjaoskusega ühiskonnas" 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Ta on justkui kahe maailma vahendaja 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu: 1. Folkloori loomulik olemasolu pärimusühiskonnas pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 2. Folkloori osaline äratundmine seespoolt toimub folklooriliikide määratlemine ja äratundmine, pärimuse spetsialistide(samaanid) oluline roll teadlikkuse loomisel 3
hirmust ja teadmatusest. Paralleele saab tuua tänapäeval aktuaalse pagulasteemaga. Ka siin on tegemist “võõrastega”, kes ohustavad eestlaste endi arvates meie identieeti. Me ei tea, kes nad on ning see hirm teadmatuse ja tundmatu ees tekitab võõraviha ning vallandab mitmeid kuulujutte. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks, kirjandusteadllasel on uurimisaines juba varem olemas. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori muudavad nähtavaks inimesed konkreetses ajas ja ruumis toimunud kohtumiste tulemusena. Folkloristi töövahendid on vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 10
Platon, usaldas ta rohkem uurimistööd ja induktiivset loogikat, kui disskussiooni ja intellektuaalse inspiratsiooni valgustavaid hetkesähvatusi. Iga uurimus algas olemasolevat materjali, nii ainelist kui ka kirjapandut, ammendava kompilatsiooniga. Siis korrastas ta selle 4 materjali loogika põhimõtetel vastavaks ning alles seejärel esitas oma teooriad ja järeldused. Üht ja sedasama meetodit rakendas Aristoteles igasuguse uurimisainese puhul, olgu need siis looduslikud objektid ( näiteks kivi ja loomad), inimloomingu tulemused ( näiteks näitemängud ja valitsusvormid) või abstraktsioonid ( näiteks voorus ja õiglus). Aristoteles ei pidanud oma järeldusi kunagi ettekirjutuslikeks, normatiivseiks, pigem olid need seni käepärast oleva tõendusmaterjali kokkuvõtted koos neist tulenevate järeldustega. Tema arvates lisandub alati jätkuvalt uut materjali ning tõendeid, ja teooriaid tuleb seda
- Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma, milles need tekstid elavad 7.1.9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: - Teha see kättesaadavaks neile kasutajale, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine - Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 7.1.12. Folkloori teaduslik analüüs: - Uute teaduslike teadmiste loomine 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.13
- Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma, milles need tekstid elavad 7.1.9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: - Teha see kättesaadavaks neile kasutajale, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine - Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 7.1.12. Folkloori teaduslik analüüs: - Uute teaduslike teadmiste loomine 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.13
võimsaks vahendiks ja annab põnevaid inspiratsiooniallikaid uue pärimuse loomiseks.” (Lk 30) 7. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? 8. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Mille poolest erineb “nähtamatu” folkloor “nähtavast” folkloorist? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks (vt “nähtav” ja “nähtamatu” rahvaluule) Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud
annaabi.ee 
