·vaime kultuuripärand - 1878. a esimest korda kasutas mõistet ,,rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. 20.saj Tüüpilise 20. sajandi alguse käsituse järgi on rahvaluule tekkinud nn algtekstina, mis varieerub, kuni kaob käibelt. (Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tänapäeval mõistetakse, et algteksti, kui sellist, ei eksisteeri - rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" ning teadus, mis seda uurib ,,rahvaluuleteadus" ja ,,folkloristika". · minevik vs tänapäev · "vanad" vs "noored" · rahvas vs pärimusrühm · territoorium vs tegevus · objekt vs subjekt · "asi" vs protsess · staatiline versus dünaamiline folkloorikäsitlus 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. 1
1990-ndad: huvi tänapäeva folkloori vastu; arusaam, et rahvaluule ei ole minevikku kuuluv nähe ei ole kaduv, vaid muutuv kultuuriilming muutumisprotsess on pidev Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus (rahvaluuleteaduse varasel kujunemisajal olid kesksed mõisted vana ja rahvas). Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" ning teadus, mis seda uurib ,,rahvaluuleteadus" ja ,,folkloristika". 2. Rahvaluule e folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis. Saksamaal oli nn teadus rahvast volkskunde. Venemaa geograafia, etnograafia Inglismaa folklore rahva teadmised 20 saj lõpul kesk/põhja-euroopas rahvakultuuri uuriva teadusena üldmõistet etnoloogia.
konflikti, olukorra, õnnetuse jms kohta, mis avalikkusesse jõudnuna võib kahjustada o imagot. Kriis sk-aspektist-(Tampere 2003).- on erakorraline sündmus või sündmuste jada (olukord), mis •kahjustab märkimisväärselt o-i mainet või huve ühe või mitme sihtgrupi silmis, finantsseisu või; •kahjustab märkimisväärselt o poolt pakutavate teenuste mainet ühe või mitme sihtgrupi silmis, või; •ohustab o või tervist, või ;•ähvardab ümbruskonda või laia avalikkust. Kriis uurimisainena- Crisis situations from - a management perspective (Pijnenburg & vanDuin); an information systems perspective (Pelletier &Msukwa); a risk communication perspective (MacLehose et al); from a specific information behaviour perspective ( Duggan & Banwell). Kriisikommu Komponendid- Komponentide järgnevus,- omavahelised seosed, - kaasnevad tegevused. Kriisikommu- Kinnitatud, ammendatud faktide vahendamine, Endaasetamine avalikkuse olukorda,Soov
Rahvaluule leviku käsitus erinevatest vaatepunktidest: - Pärimuse rikkad ja vaesed alad o Ühiskond (põlisasutus, maal, talupojaühiskond/ümberasujad, linn, tööstusühiskond) o Äärealad (Setu, Kihnu, aga mitte Tartu) - Pärimuse teke ja levik on seotud suhtlemisvõrgustikega Sünkretism: - Kunstiliikide põimumine - Tekstifunktsioonide põimumine - Autori, interpreedi, kriitiku rollide põimuine Rahvaluule uurimisainena Allikad: rahvaluuleteadus loob oma allikad ise, dokumenteerides vastavalt folkloristlikule teooriale ühiskonnas käibiv pärimus SUULISED ALLIKAD: KIRJALIKUD ALLIKAD: - Välitööd küsitlus - Arhiivi talletatud materjal vestlus välitöödelt kogutud intervjuu korrespondentide vastused
Tõde, hüve, õnn, õiglus, ilu, võim, vabadus, tulevik jmt kõige üldisemad mõisted kategooriad - ,,värvivad" kogu inimlikku olemist, kujundavad kõiki tegutsemismustreid. Kui filosoofia oleks ,,kõige teooria", siis tähendaks see, et filosoof(ia) seaks enda ülesandeks luua kõikehõlmav maailmakirjeldus ja mõtestus, mis võtaks kokku ja sünteesiks kõikide teaduste saavutused. Niisuguseid maailmatervikut uurimisainena hõlmavaid pürgimusi on ajaloos olnud, tänapäeval on seesugune spekulatiivne natuurfilosoofiline totaalsus täiesti võimatu, viljatu ja ka tarbetu. Filosoofia käsitlemisel ,,ükskõik mille teooriana" peaksid kindlasti olema täidetud järgmised tingimused: filosoofiliseks arutluseks kerkivad küsimused peavad pakkuma üldist huvi, arutlejad peavad opereerima kõige üldisemate, abstraktsemate, mõistetega, arutlus peaks olema kvaliteetne, s.o vastu pidama kriitilistele argumentidele,
riigiõiguse normistik ehk riigiõigus; tööõiguse normistik ehk tööõigus jne) või peale õigusnormide viimase alusel riigi poolt väljaantud individuaalseid õiguslikke ettekirjutusi; 7) lõpuks - mõiste õigus võib tähendada veel õigusteaduslikke distsipliine õigusharude alusel, millele need distsipliinid vastavad (riigiõigus õppeainena või vastava õigusteaduse haru uurimisainena; haldusõigus õppeainena või vastava õigusteaduse haru uurimisainena). Näeme, et mõistel õigus võib olla nii keele üldtähenduses kui ka juriidilises eritähenduses erinev sisu. Meid huvitab aga, mida tähendab õigus koondava mõistena õigusteoorias. P.4. Õiguse mõiste Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning tagatakse mittejärgimisel riigi sunniga.
terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) Klimt oli Viini originaalseim juugendstiiliga seostatud kunstnik. Klimt oli Austria Setsessiooni asutaja ja president. Tema üheks meelisteemaks oli jäädvustada Viini kõrgseltskonna daame. Klimti naisetüüp sale, elegantne, peente näojoonte ja väikese sensuaalse suuga daam, kellele kunstnik on maalinud väga sageli rõngad ümber silmade, - kuuluks oma keerukuses justkui ideaalse uurimisainena psühhoanalüütikutele. (S. Freud ja psühhoanalüüsi populaarsus tollases Viinis). Klimti maale täidavad sageli rikkalikud ornamendid ja need sulavad figuuriga kokku juugendornament täidab nii daami moodsat kleiti kui ka seda ümbritsevat tausta. Olles võlutud bütsantsi kunstist, armastas Klimt eriliselt kuldvärvi. Ta kandis seda maalidele nii paksult, et tekkis reljeefne pind, jättes mulje, nagu kaunistaksid maalidel kujutatud daame tõepoolest juveelid
annaabi.ee 
