Semplejarov jne, kes kõik kokkuvõttes mainitud Oli varajane hommik ning Margarita heitis magama. Samal ajal käis teatris tihe töö ja arutelu Wolandi etenduse üle. Otsiti taga kadunud mehi ning nad ka leiti: Prohhor Petrovits ilmus oma pintsaku sisse sama kiirel tagasi kui ta sealt kadus, Rimski leiti hotelli luksustoa kapist, Lihhodejev olevat Jaltast lennukiga Moskva poole teele asunud, ainult Varenuhha jäi kadunuks. Püüti selgust leida ka varastatud Berliozi pea loole. Üks uurijaist suundus Ivan Bezdomnõi juurde hullumajja. Uurija sai väärtuslikku infot ning veendus, et Berlioz hüppas/kukkus trammi alla hüpnoosiseisundis. Prooviti kontakti saada isikutega, kes korteris nr 50 elasid, kuid neid polnud kunagi kodus. Lennukiga saabus Moskvasse Varieteeteatri direktor Lihhodejev. Tema käest saati samuti kasulikku infot ja tõdeti, et süüdlast on raske püüda. Leiti ka Varenuhha, kes arreteeriti ja toimetati uurijate ette
"Ebaõiged" riigivormid on: türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristotelese arvates parimas riigismoodustavad riigi õigusliku kodanikkonna üksnes valitud, kas majanduslikult, hariduselt või sünnilt väljavalitud isikud. Kehaline töö ja eriti põllutöö on orjade jaoks, et kodanikkonnal oleks millest elada. Aristoteles suhtub orjusse täiesti loomulikult. Lõpetuseks. Kõigist antiikaja mõtlejaist ning uurijaist on Aristoteles kõige universaalsema laadiga. Enam kui ühegi teise antiikse mõtleja mõttemaailmas esineb just tema filosoofias uusi tunnetusi, mis on saanud aluseks ja lähteks uutele teadusharudele. Me ei tohiks minevikumõtlejaid hinnata tänapäevases mõtlemises ja maailmakäsitluses kehtivate kriteeriumide alusel ega seetõttu suhtuda naeruvääristavalt isegi nende ekslikesse arusaamadesse, mis oleks võrdne meie endi lapsepõlve naeruvääristamisega
Vana- Roomas peeti papleid suursugusteks puudeks ja neid istutati kõikjale avalikesse kohtadesse. Paplid kuuluvad iidsete katteseemnetaimede hulka. Vanimad fossiilsed leiud Gröönimaalt pärinevad Alam-Kriidi ajastust, mis lubab väita, et paplite iga maakeral küünib vähemalt saja miljoni aastani. Eri maade süstemaatikud on jaotanud papli perekonna mitmesugusteks alaühikuteks: alamperekondadeks, rühmadeks, sektsioonideks jm. Enamik paplite süstemaatika uurijaist pooldab perekonna jaotust viieks sektsiooniks, kusjuures üks neist jaguneb veel kaheks alamsektsiooniks: hõbepaplid (alamsektsioon Populus) ja haavad (alamsektsioon Trepidae). Sektsioonideks jaotamine toob paremini esile perekonda kuuluvate liikide morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused, mistõttu seda on tunnustanud ja propageerinud ka rahvusvaheline paplikomisjon (International Poplar Commission) [10]. Tundrast troopikani
positivimi ja tekstikeskset luuleanalüüsi. Nii võime öelda, et hüpe strukturalismi jäi eesti kirjandusuurimise jaoks kõrvaliseks asjaks. Temast jäi vaid kilde kirjandusuurimise mällu. Suur murrang algas eesti kirjandusteaduses 1980. aastate lõpus, sellest ajast peale jaguneb eesti kirjandusteadus kaheks. Osa uurijaid jätkab vana normaalparadigmat, teised tõid käibesse uusi kirjandusteoreetilisi kontseptsioone ning proovisid neid nii uue kui ka vana kirjanduse peal. Teine osa uurijaist sooritab aga otsehüppe post-suundadesse. 1990. alguses tutvustatakse ja tõlgitakse palju olulisi autoreid. Kõigepealt tõusevad 1990. aastate algupoolel välja mõned kesksed suunad: psühhoanalüütiline lähenemine (Hasso Krull, Jaanus Adamson jt); diskursuse analüüsist lähtuvad suunad (Tiit Hennoste, Arne Merilai jt); 1990. keskpaigast omaette projektina strukturalistlik narratoloogia (Epp Annus, Rein Undusk jt). Uuel sajandil on siin toimunud mõned olulised muutused
1924. aastal kujunesid sensatsiooniliseks prof. Miethe katsed, kes teatas, et on avastanud kulda elavhõbekvartslambist. Et perioodilisussüsteemis on kuld ja hõbe kõrvuti, siis arvas Miethe, et transmutatsioon toimus elektrivoolu toimel. Firmaga "Siemens" sõlmiti leping, mille järgi uurimistöödeks eraldati hiigelsummad, avastused pidi aga minema firma valdusesse. Lõpuks selgus, et kuld oli elavhõbedasse sattunud siiski väljastpoolt. Näiteks piisas sellest, kui katse käigus keegi uurijaist puudutas oma kuldprilliraame, ja otsekohe suurenes kullasisaldus elavhõbedas tunduvalt. Samuti selgus, et kuigi lähteelavhõbedat tootis kuulus firma "Kahlbaum", ei olnud elavhõbe täiesti puhas, vaid sisaldas tühisel määral kulda. Siiski andis Berliini patendiamet "Siemensile" viis patenti kulla saamise kohta elavhõbedast elektrivoolu mõjul. Nende järgi tuleb läbi elavhõbeda juhtida kõrgepingelist elektrivoolu, et eralduks kuld
JAmsburgis nt ülevaateid Eesti-Läti ajalookirjutusest. Saksa ja eesti ajaloolaste koostöö puht eesti seltsides ja väljaannetes. Tehti küll! Nt Akadeemilisise Ajaloo Seltsis, osalesid üritustel, ettekanded, artiklid, arvustused ja puputused ajalehtedes. Jälgiti ka kriitiliselt vastastikku tehtavalt teaduslik poleemika. Nt Rootsi aeg, 19. sajandi suhted talurahva ja aadli vahel, rahvuslik ärkamine, EV kujunemine ja Vabadussõda. Keskaja uurijaist nimekad: Paul Johansen, Otto Greifenhagen, Heinrich Laakman, Friedrich Stackelberg, Otto Freymuth. 1930. aastatel noored, kes puhtalt Saksamaal õppinud ja Sakstas kaitstud töödega. Vara-uusaja ja uusaja uurijaist Georg von Rauch. Uusim aeg Taube ja Wrennele. Läti Vabariigis ajaloos positsiooni Herman Breinik (Riigiarhiivis), Arnold Feuereisen (Riia Linnaarhiivis kuni 1935), Nikolaus Busch (Linnaraamatukogu direktor).Läti Ülikooli professor Leonid Abrusow Juunior. 12.12.14
öeldud, et nõukogude perioodil tõlgiti eesti keelde hulgaliselt populaarteaduslikke käsitlusi teadusloost.) Eesti keeles mainitagu kindlasti sellist teost nagu Lemming Rootsmäe Nakkushaigused surma põhjustena Eestis 1711-1850 (Tallinn, 1987). Eestis on kaugele jõutud rahvameditsiini uurimise alal. Valdavalt toimub vastav uurimistöö Eesti Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvameditsiiniga on tegelenud Oskar Loorits oma käsitlustes muinas-eesti vaimuilmast (Loorits, 1989). Kaasaegsetest uurijaist mainitagu M. Kõivat, R. Hiiemäed (vt nt "Eesti rahvausundis toob haigust kurat" Kodutohter, 7/8, 2000. Lk 32,34), M. Kõivupuud (vt nt Rahvaarstid Võrumaalt. Võru: Võro Instituut, 2000), R. Sõukanda jt. Keda huvitavad ajaloolised meditsiinilised (tervishoiulised) tekstid eesti keeles, kuid puudub soov või oskus minna arhiividesse ehk lugeda antikvaarse väärtusega kirjandust, need võivad võtta kätte K.E.v. Baeri doktoritöö eestinduse (Eestlaste endeemilistest haigustest, Loomingu
annaabi.ee 
