EESTI ARHITEKTUURI NÄITED II OSA
Üks
põhjusi oli kindlasti ka see, et üldse vähenes suurte, hea kuuldavuse ja nähtavusega kirikute
ehitamine, suurimad põhakojad olid mõeldud ainult 600-700 inimesele. Tsentraalset saali
esindasid mõned vennastekoguduse elamu tüüpi palvelate saalid ja üksikud baptisti koguduste
saalid. 1923.aastal sai Pauluse kirik Amandus Adamsoni valmistatu marmorist skulptuurigrupi
kristuse, Jeeriko pimeda ja Maarja-Magdaleenaga.
Esimeseks uuestiilseks kirikuks 20.sajandi alguse eestis oli juugendlik Tartu Pauluse luteri kirik.
Pauluse kiriku stilistika ja probleemistik kuuluvad küll
esimese maailmasõja eelsesse perioodi, kuid lõplik
valmimine esimestel iseseisvusaastatel annab põhjuse
käsitleda seda vaadeldava perioodi sakraalarhitektuuri