· karjatamine · metsade raie. Moodsast põllumajandusest-väetised, mürkained ja rasked masinad-tulenev viljaka mulla vaesumine teeb muret eriti tööstusmaades. Mullakihi paksus on keskmiselt 15 cm ning erinevad põllu- ja metsamajanduslikud meetmed tagavad selle viljakuse. Mulla erosiooni põhjustavad: · sademed · vooluvesi · tuul · temperatuuri kõikumised Nii uhutakse minema maa viljakas pinnakiht-huumuserikas muld. Kui ärakanne ületab uuenemiskiiruse, tuleb vaesuvat mulda käsitleda kui taastumatut loodusvara. Maapinna kulumine - looduslik nähtus, mis muutub probleemiks, kui inimene oma tegevusega loob erosiooni soodustavaid tingimusi. Erosiooni esmane tagajärg on nii mulla produktiivsuse kui ka veesidumisvõime vähenemine. Juhul kui erosioon jätkub praeguse kiirusega, kaotab inimkond lähema saja aasta jooksul 2/3 oma põldude viljakast mullast. Erosiooni kiirendavad: · liigkarjatamine, · metsade hävitamine
Erosioon võib olla aeglane nt. tasapisi tuulega, kuid ka katastroofiliselt suur suurte sadude puhul kallakulistel aladel. Seda eriti sellistel aladel kus puudub kaitsev taimkate. Juba kord eemaldatud huumuskihi taastumine nõuab väga pikka aega. Tugevaim on erosioon troopikas, nõrgenedes parasvöötmes ja arktilistes tingimustes. Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200...1000 aastat. Kui ärakanne ületab uuenemiskiiruse, tuleb vaesestuvat mulda käsitleda kui taastumatut loodusvara. Eriti tundlikud erosioonile on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad. Erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade hävimine ja väärad harimisviisid: paljudes kohtades on aletamisele rajaneva põllu kasutusaeg lühenenud 10...30 aastalt mõnele aastale. Maailma viljakaimatel põllualadel läheb erosiooni tõttu kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastat. 75% Pakistanist on erosioonist rikutud
annaabi.ee 
