Nimetu
riigipäev on tingimata vaja kokku kutsuda vaid uute maksude kehtestamise jaoks. Valitsejal
võimalus kehtestada ukaase (määruseid). Soome nelja seisuse riigipäeva (maapäev) kogunes vaid
korra (1809): Venemaa tagurlik periood. Valdades jätkus kohalik omavalitsus kirikuõpetajate
juhtimisel (rootsi aja pärand). Kohtute sõltumatus (Rootsi aja pärand).
II Põhiseaduslik periood(1863-99)
Vabameelse Aleksander II võimuletulek ja kaotus Krimmi sõjas käivitasid uuendusperioodi Vene
Impeeriumis (1856). Soomes (vanamoodsa seisusliku riigipäeva regulaarne tegevus (1863-1906):
soomlaste lojaalsuse premeerimine poolakate mässu järel. Riigipäevaseadus (1869): I ainult Soome
jaoks kehtestatud põhiseadusliku kaaluga seadus. 1886--- Soome seisuslik riigipäev kogunes iga
kolmas aasta ja sai piiratud algatusõiguse.
Soome poliitiline moderniseerumine (1863-1899)
Omavalitsusreform maal (1865): koguduse ja valla eraldamine Rootsi eeskujul: vallavolikogud,