Kunst pidi looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda, mitte kujutama elu. Vladimir Tatlin, Aleksandr Rodtshenko. Hollandis ajakiri ,,De Stijl", mille ümber tekkis rühm samanimelisi kunstnikke, arhitekte, disainereid: Theo van Doesburg, G.T. Rietveld. Prantsusmaal avaldati purismi manifest; C.E. Jeanneret. Lääne-Euroopa kunst: 1920-1940. Pariisi koolkond. 1930. ei tulnud uut radikaalset voolu, sürrealism ja konstruktivistlik abstrakt, ei mõjunud enam uuenduslikuna. Tähtis oli kuidas kujutada, mitte see, mida kujutati modernistlik realism. Realism oli valitsev skulptuuris: Aristide Malliol ,,Õhk. Monument lenduritele". Enamik avangardiste säilitas loomingus side oma kunagise uuendusliku stiiliga; kõik tuntumad avangradistid maalisid tol perioodil realistlikumalt. Saksamaal oli ,,Bauhaus"; juhtiv osa ekspressionismil. Otto Dix, Max Beckmann. Skulptorid Erinst Barlach, Wilhelm Lehmbruck. Suurbritannias oli mõju kunsti
See oli keelatud, nagu enamik ,,lääne maailma pahesid". Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi ohtralt uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. 1991. aastal tekkis taasiseseisvunud Eestis Saima Kranigi eestvedamisel tantsutrupp Nordic Star. Eestit külastanud moderntantsu õpetajad seadsid erineva taustaga tantsijatele paar tollal Eestis uuenduslikuna tunduvat lavastust. Moderntantsutrupi Nordic Star viiest liikmest loodi 1992.aastal tantsuteater Fine 5. Nende eesmärgiks oli leida oma liikumise ja mõtete keel läbi erinevate improvisatsiooni- ja tantsutehnikate. Fine 5`i iseloomustas tantsijate kõrge tantsutehniline tase ning eripalgeline liikumine. Trupi loominguliseks liidriks sai Rene Nõmmik, kes on loonud suurema osa Fine 5 tantsuseadetest. Ta on kajastanud tantsus ühiskonda, ja nagu kunstnikud ikka, ka iseennast
See oli keelatud, nagu enamik ,,lääne maailma pahesid". Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi ohtralt uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. 1991. aastal tekkis taasiseseisvunud Eestis Saima Kranigi eestvedamisel tantsutrupp Nordic Star. Eestit külastanud moderntantsu õpetajad seadsid erineva taustaga tantsijatele paar tollal Eestis uuenduslikuna tunduvat lavastust. Moderntantsutrupi Nordic Star viiest liikmest loodi 1992.aastal tantsuteater Fine 5. Nende eesmärgiks oli leida oma liikumise ja mõtete keel läbi erinevate improvisatsiooni- ja tantsutehnikate. Fine 5`i iseloomustas tantsijate kõrge tantsutehniline tase ning eripalgeline liikumine. Trupi loominguliseks liidriks sai Rene Nõmmik, kes on loonud suurema osa Fine 5 tantsuseadetest. Ta on kajastanud tantsus ühiskonda, ja nagu kunstnikud ikka, ka iseennast
Enamik neist tehnikatest, eriti "parafraseerimine" ja "parodeerimine" said 16. sajandi esimesel poolel standardiks. Josquin oli nende alal pioneer. Ta mitte ainult ei seganud erinevaid tehnikaid, vaid ka lõi need tehnikad. 2.2 Motetid Josquini motettide stiil varieerus peaaegu täielikust homofooniast rikkalikult kaunistatud kontrapunktiliste fantaasiateni. Paljud tema motetid on kirjutatud neljale häälele, selline koosseis kujunes normiks sajandivahetuse paiku. Samuti kirjutas ta uuenduslikuna motette viiele või kuuele häälele. Peaaegu kõigis tema motettides on näha mingi 10 kompositsiooniline piirang, nad ei ole vabalt komponeeritud. Neist mõnes on kasutatud ühendajana cantus firmust, mõnes kaanonit. Josquini kasutas motettides sagedasti imitatsiooni, nii et tulemuseks on fuugalaadne meloodiatöötlus. "Absalon, fili mi (4-h)" (autorsus on "Magnificat terii toni"
kostüümid, mis olid tehtud kaltsuvaipadest ja vildist. Tegelased, kes olid nimeta, näota ja individualiseerimata karakteriga, kandsid maske. Naid hakkasid kandma ka sõtta läinud ja seeläbi justkui oma nime ja näo kaotanud tegelased, kes muutusid selles lootusetus heitluses tapalammasteks. 7. Kuidas toimus ja milles seisnes murrang teatris aastal 1969? 60-date teisel poolel oli teatris valitsev olmerealism noorema teatrirahva jaoks oma köitvuse kaotanud. Seni uuenduslikuna tundunud Panso teatrilaad hakkas vaikselt kanoniseerima, tekitades vajaduse uue väljenduslaadi jaoks. Uuendus ei toimuhud üleöö, tal olid omad eelkäijad (Antonin Artaud). Keskuseks sai Tartu Vanemuine ning eestvedajateks Hermaküla ja Tooming. Otsiti uut teatrikeelt, mis lähtuks teatrile ainuomasest, oleks teatraalne. Muutus ka suhe dramaturgilisse teksti. Tähtsuselt esikohal oli lavastaja, kunstniku ja näitleja looming, mis sai
vildist. Tegelased, kes olid nimeta, näota ja individualiseerimata karakteriga, kandsid maske. Naid hakkasid kandma ka sõttaläinud ja seeläbi justkui oma nime ja näo kaotanud tegelased, kes muutusid selles lootusetus heitluses tapalammasteks. 7. Kuidas toimus ja milles seisnes murrang teatris aastal 1969? 60-date teisel poolel oli teatris valitsev olmerealism noorema teatrirahva jaoks oma köitvuse kaotanud. Seni uuenduslikuna tundunud Panso teatrilaad hakkas vaikselt kanoniseeruma, tekitades vajaduse uue väljenduslaadi jaoks. Uuendus ei toimuhud üleöö, tal olid omad eelkäijad (Antonin Artaud). Keskuseks sai Tartu Vanemuine ning eestvedajateks Hermaküla ja Tooming. Otsiti uut teatrikeelt, mis lähtuks teatrile ainuomasest, oleks teatraalne. Muutus ka suhe dramaturgilisse teksti. Tähtsuselt esikohal oli lavastaja, kunstniku ja näitleja looming, mis sai tekstist vaid tõuke (ei olnud sellele allutatud)
takti, mis võimaldas lugeda 4 korda kiiremini andmeid kui mälu sisemine takt. Samuti alandati mälu toitepinget 1,8V'ni, mis omakorda võimaldas vähendada mälu voolutarvet. DDR3 SDRAM - vähenes voolutarve ja toitepinge, puhvrid 8-bitised, mis võimaldab lugeda mälusiinilt andmeid järjest puhvrisse 8 korda kiiremini mälu sisemisest taktsagedusest. RDRAM (Rambus DRAM) - see on tänaseks juba praktiliselt unustatud mälutehnoloogia, mis tuli uuenduslikuna kasutusse paralleelselt esimeste DDR mäludega. Sellel mälul oli vaikimisi sisseehitatud kahekanaliline andmevahetus ja kõrgemad taktsagedused. Samas oli selle tehnoloogia probleemiks kõrge hind, mälude jahutusprobleemid ja litsentsitasu nõue, mistõttu soodsam DDR mälutehnoloogia jäi võitjaks. Mälutehnoloogiate standardimisega tegeleb JEDEC: http://www.jedec.org Mälude funktsionaalsust kirjeldavaid tehnilisi dokumente on võimalik leida ka mälutootjate
annaabi.ee 
