muutmisskeem, mis rajanes hoopis uutel tunnustel. Kadus senine käänamise ja pööramise alus – sõnade jagunemine ühe- ja kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe sai mõnevõrra muutunud häälikkuju, mitmeid teisenemisi on olnud ka verbi tunnustes ja lõppudes. Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. (Rätsep 2002: 20-22) Selline tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist aglutineerivat ehitustüüpi väga palju, kuid veel tugevamad muutused olid eesti keele murretesõnavaras 13. sajandi alguses kui Eesti ala langes alamsaksakeelsete vallutajate võimu alla. Eesti murretesse tuli viie sajandi jooksul rohkem kui tuhat alamsaksa laen sõna, millest praeguseks on kasutusel umbes 800. (Rätsep 2002: 22-23) Kui üldistada käesoleva aastatuhande esipoolel Eesti ala murretes toimunud olulisimaid muutusi,
Murrangulised uuendused Eesti ala häälikuehituses põhjustasid suuri muutusi sõnade morfoloogias. Kadus senine käänamise ja pööramise alus sõnade jagunemine ühe- ja kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe sai mõnevõrra 5 muutunud häälikkuju, mitmeid teisenemisi on olnud ka verbi tunnustes ja lõppudes. Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. Niivõrd tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist agluniteerivat ehitustüüpi. Ilmnes selge suundumus flekteeriva ehitustüübi poole, kus uusi vorme saadakse eeskätt tüve häälikuid muutes. Rätsep toob välja ka murrangulised muutused eesti murrete sõnavaras pärast Eesti ala langemist alamsaksakeelsete vallutajate võimu alla 13. sajandil. Eesti murretesse tuli viie sajandi jooksul rohkem kui tuhat alamsaksa laensõna, neist on praegu kirjakeeles u 800 sõna.
annaabi.ee 
