aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. 1949-1950 kirjutati palju ,,ellujäämisluuletusi" (et sõna otseses mõttes oma elu päästa), aga niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi. Ka Lutsu punase värvinguga
aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. 5 Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. 1949-1950 kirjutati palju ,,ellujäämisluuletusi" (et sõna otseses mõttes oma elu päästa), aga niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi. Ka Lutsu punase
ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. Elutee lõpp O.Luts on meie väheseid rahvakirjanikke selle sõna ehedas tähenduses. Valides aine ja tegelastüübid rahva hulgast, on ta neid väärtustanud rahvaliku keele ja huumoriga. Lutsu
aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. 3 1949-1950 kirjutati palju ,,ellujäämisluuletusi" (et sõna otseses mõttes oma elu päästa), aga niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi
annaabi.ee 
